Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste (vasakul) ja kirurgiakliiniku õendusjuht, projektijuht Ida-Viru keskhaigla poolt Julia Kedus (paremal)
Kuriteoohvrite kaitse projekt on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, Victim Support Europe'i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat. Tegemist on pilootprojektiga, mis viiakse Eestis esialgu ellu ainult Lääne- ja Ida-Virumaal. Projekti eesmärk on pakkuda kuriteoohvritele paremat kaitset Eestis. Selleks töötavad justiitsministeerium, politsei– ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, piirkonna haiglad, sh Virumaa suurim tervishoiuasutus Ida-Viru keskhaigla, kus juba ainsana piirkonnas toimib seksuaalvägivalla kriisiabikeskus (SAK), ja muud sihtrühmad koos välja ohvriabitoimingud.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste külastas Ida-Viru keskhaiglat, kus vaatas haigla ruume, tutvus asutuse tööga ja vestles õendusjuhtidega. Vestluse fookuses olid õdede ja patsientide vaheline suhtlus, patsiendikesksus ja koostöö erinevate organisatsioonide vahel. „Rääkisime, kuidas toimub patsientide käitlemine keskhaiglas ning milliste kriteeriumite järgi võivad tervishoiutöötajad tuvastada võimalike kuritegude ohvreid, et pakkuda neile sobivaimat abi ja tuge", lausus kirurgiakliiniku õendusjuht, projektijuht Ida-Viru keskhaigla poolt Julia Kedus.
Tööprotsesse kaardistada aitavad kohtumised on olulised, kuna nendel saab keskenduda väljakutserohkete teemade ühisele arutamisele, et panna paika täpsemad eesmärgid ja tegevusplaan. „Koostöö tihendamine piirkonna spetsialistidega erinevatest organisatsioonidest on primaarne ülesanne, sest lisaks füüsilise tervise kahjustusele on ohvriks langenud inimese mentaalne seisund sageli haavatav, mis tähendab seda, et temaga tegelevad spetsialistid peavad reageerima ladusalt ja kiiresti. Seda saab saavutada ainult läbi koostööpartnerite tundmise, protsesside paika panemise ning üksteise võimalustele tuginedes. Ohvrite abistamine on sageli võrgustikutöö ning õnneks on haiglatel siin partneritele võimalik toetuda", nentis Tammiste ja rõhutas, et selles projektis on tervishoiuorganisatsioonidel väga tähtis roll. „Isikuvastaste kuritegude ohvrid pöörduvad kõige sagedamini esmalt just haiglasse või perearsti poole, kuna nad vajavad eelkõige tervisekontrolli ja meditsiinilist abi. Uuesti ohvrikslangemise ennetamiseks, seejuures pika- ja lühiajaliste tervisekahjude ennetamiseks, on oluline kohe sel hetkel inimest maksimaalselt toetada, anda talle vähemalt info abivõimaluste kohta", mainis Tammiste.
Säärased projektid on turvalise ühiskonna ja inimeste kaitse tagamise seisukohalt olulised ja kasulikud. Selleks on vajalikud erinevate organisatsioonide vaheline koostöö, ühiskoolitused ja kogemuste vahetamine. Organisatsioonide ja pädevuste koostoimel luuakse kompleksne abipakett kuritegude ohvritele, kes vajavad ühteviisi meditsiinilist, psühholoogilist, juriidilist ja sotsiaalset abi.
Kuigi seda projekti viiakse ellu praegu ainult Virumaal, võib see palju kasu tuua mujal Eestis. „Tulevikus tuleb kindlasti kaaluda projekti raames piloteeritavate lahenduste rakendamist ka teistes piirkondades ja tsentraliseeritud ohvriabisüsteemi välja töötamist, mis tõhustab abi vajavate inimeste kaitset", resümeerisid Julia Kedus ja Brit Tammiste.
Vajadusel konsulteerige ohvriabinumbril 116 006 või küsige nõu veebivestluses www.palunabi.ee.
Abivajavast lapsest tuleb teatada 116 111 või www.lasteabi.ee.
Hädaohus lapsest tuleb teatada 112.
Lisainfo:
