Kohtusime Järve tervisemaja perearstidega ja arutasime koostöö parendamise võimalusi taastusravipatsientidele raviteekonna terviklikkuse tagamiseks. Ühisarutelus osalesid lisaks perearstidele ka juhatuse liikmed ja taastusravi- ja õendusabikliiniku esindajad. Päevakava üks olulisemaid punkte oli kaardistada tagasiside andmise vajadusi perearstide ja taastusraviarstide ja füsioterapeutide ahelas ning tagasiside põhjalikkuse tagamine.

Eest Haiglate Liidu traditsiooniline iga-aastane sügiskonverents toimus 7.-8. septembril 2022 Võru Kultuurikeskuses.

Kahepäevase konverentsi kava oli jaotatud viieks osaks-sessiooniks ning konverentsi peateemadeks oli tervishoiupoliitika kujundamine ja juhtimine (esimene päev) ja tervishoiutöötajate ettevalmistuse hetkeseis (teine päev).

Haiglate Liidu sügiskonverentsil esinesid Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lõuna-Eesti Haigla ja Pärnu Haigla esindajad.

Ida-Viru Keskhaiglast osalesid: juhatuse esimees Tarmo Tohver, ülemarst dr Toomas Kariis, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind, IT-teenistuse direktor Madis Piibar, laboriteenistuse direktor Urmas Tiivoja, kvaliteedijuht Monyca Sepp, kantselei juhataja Kersti Tingas, õenduse valdkonna projektijuht Alevtina Uustalu, personalijuht Ülle Politajev, sisekliiniku õendusjuht Maie Türkson, kirurgiakliiniku õendusjuht Julia Kedus, kommunikatsioonijuht Mihhail Tammearu ja õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik.

Apteegiteenistuse direktor Dmitri Ignatjev

Keemiaravi osutamine Ida-Viru Keskhaiglas sai võimalikuks tänu spetsiaalse keemiaravi preparaatide lahustamiskeskuse rajamisele keskhaigla apteeki aastal 2018, mis apteegiteenistuse direktori Dmitri Ignatjevi sõnul võimaldab iga patsiendi jaoks ette valmistada personaalse ravimidoosi.
„Kasvajate vastaste ravimite ettevalmistamine toimub spetsiaalse puhtuserežiimiga ruumides, mis tagab kvaliteedi ja manustamiseks valmistatud ravimi steriilsuse ning loob piisavalt ohutud töötingimused haigla apteegi töötajate jaoks,“ märkis Ignatjev. Ta lisas, et keemiaravis kasutatavad tsüstostaatikumid on aga erikäitlust vajavad ravimid.

„Vähktõbi on kurnav ning selle ravi on kombineeritud ning sageli ka pikaaegne, aga me saame kergendada Ida-Virumaa patsientide koormavat raviprotsessi”, lisas Ignatjev.

Keemiaravi kättesaadavus Ida-Viru Keskhaiglas on oluline vähiravi patsiendikesksemaks arendamise seisukohast. Raviprotseduuri läbiviimine käib koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga, mille hematoloogid ja onkoloogid jälgivad osutatava raviteenuse kvaliteeti säilitades ka seotuse kasvajate multidistiplinaarse diagnostika ja raviprotsessiga. Ida-Viru Keskhaigla ja Kliinikumi hea koostöö võimaldab tõsta keemiaravipatsiendile orienteerituse taset ja hoogustada vähktõve ravi tempot.

Kliinikumi arstid – nii hematoloogid kui onkoloogid – nõustavad patsiente viis korda nädalas kasvajate medikamentoosse ravi läbiviimiseks Ida-Viru Keskhaiglas. Vähiravi on kombineeritud, koosneb sageli kirurgilisest, kiiritus- ja keemiaravist. Pahaloomulise kasvaja diagnoosi kinnitamiseks vajalikke uuringuid tehakse kas Ida-Viru Keskhaiglas või Kliinikumis, sõltuvalt probleemist, patsiendi seisundist ja diagnostikavõimalustest. Pahaloomuliste kasvajate raviotsused langetab alati konsiilium Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kirurgiline ravi ning kiiritusravi on Ida-Viru piirkonnas elavatele patsientidele edaspidigi Tartus, kuid keemiaravi kuure tehakse Ida-Viru Keskhaiglas. Keemiaravi kestvus on olenevalt haiguse iseloomust väga erinev. Teatud paikmete korral võib keemiaravi kesta pea aasta, mõne paikme puhul isegi kauem.

Kaasaegne onkoloogia on väga kõrgelt spetsialiseerunud, sestap on väikeses riigis otstarbekas hoida eriala kompetentsi koos. Eestis on vähiravi kompetentsikeskused koondunud Tartusse ja Tallinnasse. Piirkondliku haigla ja keskhaigla koostöö tähendabki kompetentsi jagamist.

Vasakult: radioloogiatehnik Kiira Agu ja radioloogiateenistuse õendusjuht Natalia Vilde

Eelmisel nädalal sai K1 osakonda paigaldatud uus kompuutertomograaf.

Vana seadmega võrreldes on uue seadme kõige olulisemaks eeliseks kiirgusdoosi vähenemine, kuna kasutatakse uut piltide rekonstruktsiooni süsteemi ja uut tüüpi detektorit. Vanas süsteemis oli kasutusel Filtered back projection rekonstruktsiooni meetod kuid uuel süsteemil on kasutusel iteratiivne rekonstruksioon (SAFIRE), mis võimaldab vähendada märkimisväärselt piltide müra. See omakorda tähendab, et on võimalik sama uuringut teha oluliselt madalama kiirgusdoosiga.

Uuringute kiirus on vana seadmega võrreldes oluliselt kiirem, kuna detektor on uuel süsteemil kaks korda laiem. Patsiendid ei pea nii kaua enam näiteks hingamist kinni hoidma.

Skaneerimisel vähendab seade automaatselt erinevate kiirgustundlike piirkondade kiirgusdoosi saamist.

Hooldusintervall on uuel seadmel pikem kui vanal seadmel - 12 kuud, vanal seadmel oli 6 kuud.

Seadme kasutajate töövoog on muutunud sujuvamaks ja automaatiseeritumaks – süsteem tuvastab topogrammi ja valitud programmi järgi, millist piirkonda tahetakse skaneerida ja piirab uurimist vajavat kehapiirkonda automaatselt.

Patsiendi jälgimine toimub seadmesse sisseehitatud kaamera abil – uue seadme abil on võimalik jälgida patsienti reaalajas kogu uuringu vältel.

Praegu osaleme hankes veel ühe kompuutertomograafi soetamiseks ning selle seadme eeldatav saabumisaeg on järgmise aasta keskpaigas.

Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver (pildil paremal) õnnitles Kohtla-Järve linna elanikke Ahtme väljaku piduliku avamise puhul ja kinkis Ahtme Fest'il linnale IVKH pildi, mille võttis vastu Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael (pildil vasakul).

Foto: Kohtla-Järve Kultuurikeskus