Vasakult: õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik ja patsiendiohutuse spetsialist Dina Pilder

Patsiendiohutus on patsiendile tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkida võivate riskide, välditava kahju ning vigade ennetamine ja vältimine, mis on saavutatud organiseeritud tegevuste rakendamise tulemusel. Tervishoiuteenuse osutaja ülesandeks on tagada patsiendi ohutus, st. luua eeldused välditava kahju ja vigade esinemise tõenäosuse ja vigade esinemisel nende mõju järjepidevaks vähendamiseks.

Patsiendiohutusjuhtum on tervishoiuteenuse osutamisega seotud soovimatu juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditavat tervisekahju. Üldisemad näited on kätehügieeni nõuete täitmine ja vaktsineerimine vältimaks nakkushaiguste levikut, patsientide nõuetekohane identifitseerimine, kukkumiste ennetamine, meditsiiniseadmete korrektne kasutamine.

Õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ksenia Verhovskaja sõnul, vigu võib esineda patsiendikäsitluse igas etapis. "Inimtegevusega seotud vead võivad tuleneda nii teadmatusest kui tähelepanematusest või hooletusest, kuid nähtavate vigade põhjused peituvad sageli süsteemis ja töökorralduses," lausub Verhovskaja.

Ta lisab, et patsiendiohutuse tagamisel on väga olulisel kohal patsiendiohutuskultuur. "Võtmesõnaks patsiendiohutuskultuuri kujundamisel on meeskonnatöö, efektiivne suhtlus ja mittesüüdistav ja austav suhtumine üksteise suhtes. Esimene samm muutmaks tervishoiuasutust ohutuks, on austava kultuuri loomine," jagab Verhovskaja.

Ohujuhtumite ennetamiseks on vajalikud tööks soodsad tingimused. Patsiendiohutus algab tegelikult haigla töötajatest. Turvaline töökeskkond on patsiendiohutuse tagamiseks väga tähtis, kui mitte esmane eeldus. Tervishoiutöötajate ohutuses on olulised nii füüsiline ja psühholoogiline keskkond kui isikukaitsevahendid ja optimaalne töökoormus. Säärases keskkonnas töötades teeb inimene vähem vigu ning patsiendi jaoks on ohuolukordi vähem.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, patsiendiohutuse spetsialist Dina Pilder ja õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik käisid Tartu Ülikooli Kliinikumi kolleegidega kohtumas ja patsiendiohutuse teemasid arutamas. "Hingates Kliinikumi patsiendiohutuskultuuri hapnikuga, oleme saanud jõudu edasisteks patsiendiohutuse alasteks tegevusteks Ida-Viru Keskhaiglas. Täname Ilona Pastarust ja Maarja Ämariku sooja vastuvõtu eest," resümeerisid nad.

Tervishoiutöötajatel ja patsientidel on võimalus anda oma panus patsiendiohutuse suurendamiseks tõstes oma teadlikkust patsiendiohutusest.

Meie arstid dr Aleksandra Šilova ja dr Maksim Kunevich osalesid pediaatria teemadele pühendatud konverentsil, mis toimus oktoobris Barcelonas. Suure tähelepanu all oli laste valuravi.

Inimese füüsilise arenguga kaasneb lahutamatu protsessina ka vaimne areng. Selle käigus formeerub juba varases vanuses ühe või teise protsessi või nähtuse tajumus, maailmavaade ja ümbritseva maailma tunnetus. Üheks selliseks nähtuseks on valu. Inimene mitte ainult ei tunne valu, vaid kujundab suhtumist sellesse. Meie asu on võimeline seda töötlema ehk määrama valu intensiivsust, leidma selle tekke nähtavaid põhjuseid ja võtma vastu otsuseid selle kõrvaldamise vajalikkusest. Ent kõik need protsessid on võimalikud piisavalt küpses eas, kuid enim vastuvõtlikud erinevate valu liikide suhtes on olnud ja jäävad lapsed. Seetõttu vajab laste valuravi kahtlemata detailsemat lähenemist, mis põhineb teadvustamisel, et lapsel pole veel arenenud võime analüüsida ümbritsevast keskkonnast tulenevaid aistinguid ja tajusid.

Arutati lapsesõbraliku ja mängulise keskkonna tähtsust, toitmise kohandamist ilma üleliigsete tableteeritud probiootikumide manustamiseta ning muid põnevaid teemasid.

Kogemuste vahetus kolleegidega Euroopast ainult tugevdas konverentsi kasulikku mõju.

NutritionDay (eesti keeles toitmisravi päev, nDay) on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on suurendada teadlikkust haiguspuhusest alatoitumusest tervishoiuasutustes ja parandada toitmisravi kvaliteeti.

Tegemist on ühepäevase läbilõikeuuringuga, mis toimub igal aastal novembrikuus ning mille käigus kogutakse ülemaailmsesse nDay andmebaasi isikustamata kujul haiglas viibivate patsientide andmeid. Sellel aastal toimub uuring 10. novembril. Uuringus osalevad kõik sel hetkel haiglaravil ja hoolekandeasutustes olevad patsiendid. Uuringutulemused väljastatakse osalenud struktuuriüksustele graafilise aruandena, kus tuuakse välja struktuuriüksuse andmed võrrelduna ülemaailmsete andmetega. Aruanne sisaldab toitmisravi kvaliteediindikaatoreid ja loob aluse järgnevate uuringute läbiviimiseks ning toitmisravi kvaliteedi seireks ja parendustegevusteks.

Meie haiglast osalevad kirurgia, sisehaiguste, intensiivravi ja iseseisva statsionaarse õendusabi osakonnad.

Lisaks Ida-Viru Keskhaiglale osalevad samaaegselt uuringus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum.

Järgmine nädal, 7.-11. november on pühendatud toitmisravi teadlikkuse suurendamisele. Sellel ajal on võimalik kuulata Euroopa Kliinilise toitmise seltsi (ESPEN) erinevaid ettekandeid, kus tutvustatakse haiguspuhuse alatoitumuse olemust, selle käsitlemise printsiipe ning erinevaid ravijuhendeid. Veebinarid ja seminarid on tasuta.

Ida-Viru Keskhaiglas toimuvad toitmisravi teadlikkuse nädalal ESPEN loengud 7.-9. novembril, uuringu läbiviimise päev 10. novembril ja toitmisravile pühendatud näitus 11. novembril. Näitusel osalevad kliinilise toitmise vahendite müüjad. Näitus toimub K-korpuse endise sissepääsu fuajees kella 11st kella 14ni ning sinna on oodatud haigla personal, patsiendid ja külalised.

Lisainfo:

1) ESPENi toitmisravi teadlikkuse nädala kohta saab inglisekeelset lisainfot siit.

2) Eesti keeles saab lisainfot siit.

3) Toitmisravi päeva kohta saab erinevates keeltes lisainfot siit.

4) Professor Forbes'i loeng on leitav siit.

Pildil vasakult: Veronika Kossar, Ksenia Moskvina, Jaanika Mikk (ekraani ülespool), Vladislava Vassitškina (ekraani allpool), Anu Piirimaa, Ivi Prits, Helin Metsatalu, Ando Sajor (nõukoja esimees), Jarmo Juhanson.

Kolmapäeva õhtul, 19.10.2022 toimus esimene Ida-Viru Keskhaigla patsientide nõukoja liikmete koosolek.

Patsientide nõukoda on 9 liikmeline haigla juures tegutsev IVKH patsientide ning nende lähedaste esindusrühm, mille liikmed panustavad nõukoja tegemistesse vabatahtlikkuse alusel.

Patsientide nõukoja eesmärk on patsientide ja nende lähedaste kogemuste, arvamuste ja ettepanekute rakendamine tervishoiuteenuste osutamiseks ja arendamiseks haiglas ning läbi selle edendada inimesekeskset teenuseosutamist Ida-Viru Keskhaiglas.

Patsientide nõukoda annab sisendeid haigla tervishoiuteenuste arendamiseks, patsientide ja nende lähedaste haiglakogemuse parandamiseks, patsientide ja haigla töötajate koostöö edendamiseks ning patsiendivaatest patsienditeekondade kujundamiseks ja arendamiseks.

Lisaks Ida-Viru Keskhaiglale tegutsevad patsientide nõukojad veel viie Eesti haigla kõrval (Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Kuressaare Haigla, Viljandi Haigla). Patsientide nõukoja loomise ajendiks oli Euroopa haiglate positiivsed kogemused ning tõenduspõhiste uuringute tulemused.

Ida-Viru Keskhaigla patsientide nõukotta kandideeris 15 inimest, kuid esimesse kooseisu valiti neist 9. Valikul sai määravaks inimeste tugev soov ning motivatsioon panustada haigla tervishoiuteenuste arengusse. Ida-Viru Keskhaigla esimesse koosseisu kuuluvad: Ando Sajor (nõukoja esimees), Vladislava Vassitškina (Eesti Sclerosis Multipleksi Ühingu esindaja), Anu Piirimaa, Helin Metsatalu, Ivi Prits, Jaanika Mikk, Jarmo Juhanson, Ksenia Moskvina ja Veronika Kossar.

Esimesel koosolekul tutvustasid Ida-Viru Keskhaigla juhatuse liikmed Tarmo Tohver ja Ksenia Verhovskaja ning haldusjuht Koit Oras ja klienditeeninduse juht Krista Meeru patsientide nõukoja liikmetele haigla struktuuri, nõukoja loomise põhjust, patsientide tagasiside meetodeid ning Ahtme korpuste välise infograafika esmaseid eskiisjooniseid. Nõukoja liikmete poolt sai kinnitatud ka töökorda reguleeriv põhimäärus ning lepiti kokku järgnevate koosolekute töökorralduse osas. Koosolekutel käsitletavate teemade sisendeid antakse nii nõukoja liikmete kui ka haigla esindajate poolt. Haigla esindajad, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja ning klienditeeninduse juht Krista Meeru, hakkavad osalema patsientide nõukoja koosolekutel.

Esimesel koosolekul valisid nõukoja liikmed endi seast ka nõukoja esimehe – Ando Sajori.

Kohtusime Järve tervisemajas Jõhvi Gümnaasiumi valikaines „Sport ja liikumine" osalevate gümnasistidega.

Taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja Eveli Tamm (pildil paremal) rääkis noortele spordimeditsiinist ning IVKH poolt pakutavatest füsioteraapia ja taastusravi võimalustest noorsportlastele. Funktsionaaldiagnostika osakonna õde Valentina Kljukauskas (pildil vasakul) tutvustas õpilastele noorsportlaste terviseuuringute kabineti tööd ja uuringuteks kasutatavat meditsiinitehnikat. Õpilased said tutvuda Järve tervisemaja vesiravi, magnet- ja ultraheliravi ning elektriravi võimalustega.

Jõhvi Gümnaasiumi noorsportlaste külaskäik IVKHsse toimus haigla ja kohalike riigigümnaasiumide koostööprojekti raames, mille eesmärk on suurendada noorte terviseteadlikkust ning populariseerida õpilaste seas tervishoiutöötaja elukutset.

Neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld

Neljapäeval, 13. oktoobril toimus teaduskonverents Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva puhul, millel esitlesid e-posterettekande meie haigla töötajad: neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld, insuldi projekti juht Evelin Kruusalu ja insuldi projekti raviteekonna koordinaator Jekaterina Tolmacheva. Küsimustikku aitas koostada ja küsitlust läbi viia meie ex-füsioterapeut Deniss Vender.

E-posterettekande teema oli uurimistöö tulemuste presenteerimine teemal "Isheemilist insulti põdenud inimeste ja elu pärast insulti käsitleva veebikeskkonna kasutajate insuldialane teadlikkus. Teadlikkus insuldi nähtudest ja riskiteguritest annab võimaluse sekkuda õigeaegselt enda või lähedase insulti haigestumisel ning rakendada insuldi ennetusmeetmeid.

Autorite teada pole Eestis läbi viidud elanikkonna insulditeadlikkuse uuringuid. Teaduskirjandus viitab insulditeadlikkuse seostele hariduse ja varasema insuldikogemusega. Selle töö eesmärk oli uurida insulditeadlikkust isheemilise insuldiga patsientidel ja elu pärast insulti kajastava veebikeskkonna kasutajail ja selgitada insulditeadlikkuse seoseid uuritavate haridustaseme ja insuldikogemusega.

Uurimistöö valmis Ida-Viru Keskhaigla insuldiprojekti raames, mida rahastab Eesti Haigekassa. Insulditeadlikkuse küsimustik sisaldas valikvastustega küsimusi insuldi, selle sümptomite, riskitegurite ja tagajärgede kohta. Uuringugrupiks olid IVKH neuroloogiaosakonnas isheemilise insuldi ehk ajuinfarktiga viibivad patsiendid (n=30) ning IVKH insuldiprojekti raames loodud veebikeskkonna elupärastinsulti.ee külastajad (n=31). Uurimistöö kooskõlastati TIJ Eetikakomitee poolt ja viidi läbi 2021.-2022. aastatel. Statistilise analüüsi teostas TIJ Statistilise nõustamise keskus.

Elupärastinsulti.ee keskkonnas vastanute vanus oli noorem kui patsientidel.

Eesti ja vene keeles vastanute ning naiste ja meeste osakaal uuringugruppides oli ühesugune. Veebis vastanuist oli kesk- või kõrgharidusega 64.6% ning patsientidest 53.3% uuritavatest. Kokkupuude insulti põdenud inimesega oli veebis vastanuist 74.2%-l ning patsientidest 41 .4%-l uuritavatest. Insuldi põdemise kohta vastas veebis jaatavalt 48.4% ja haiglas 44.8% uuritavaid. Vastanute haridustase oli statistiliselt olulisel määral seotud insuldi õigete riskifaktorite (p=0,0246) ning õigete insuldisümptomite nimetamisega (p=0,0278), samuti teadmisega, milliseid insuldi riskitegureid saab mõjutada (p=0,0019) ja kuidas (p=0,0710). Insuldikogemusest olenevalt erinesid insulti põdenud ja mitte põdenud uuritavate vastused selle kohta, milliseid insuldi riskitegureid saab mõjutada (p=0.0124).

Järeldus: insulditeadlikkus oli antud valimis seotud peamiselt haridustaseme, mitte isikliku insuldikogemusega.