- Haigla palatiteks kohaldatud ruumides paiknevad erinevad meditsiiniseadmed, mida haiglates igapäevaselt kasutatakse ja kõrgtehnoloogilised mannekeenid, mis on asendamatud simulatsiooniõppe harjutuste tegemiseks.
- Sellel aastal, G-korpuse rekonstrueerimistööde lõpetamise järgselt, avab Ida-Viru Keskhaigla oma koolituskeskuse, kuhu on planeeritud kaks simulatsiooniruumi, kus haigla kliiniline personal saab harjutada praktilisi oskusi.
- Simulatsiooniõppel on tähtis roll tervishoiutöötajate professionaalses arengus. See võimaldab neil lihvida manuaalseid oskusi erinevate situatsioonide läbimängimisel mannekeenide abil.
- Simulatsiooniõppe ja meeskonnatreeningute läbiviimine aitab tõhustada patsiendiohutuse tööprotsesse ja ennetada tervishoiutöötajate läbipõlemist.
IVKH õenduse ja patseindikogemuse juht Ksenia Verhovskaja: "Täname Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli sooja vastuvõtu ja kogemuste jagamise eest! Kindlasti saime palju huvitavaid mõtteid kaasa, mida üritame oma simulatsiooniruumides praktikasse panna. Ootame põnevusega koolituskeskuse valmimist ja sisustamist, et saaks koolitusi veelgi huvitavamalt ja praktilisemalt läbi viia."

Sellel aastal kogume taas tagasisidet meie klienditeenindajate hea töö kohta. Kõnekeskuse töötaja, registratuuri klienditeenindaja või garderoobitöötaja on esimene inimene, kellega patsient tavaliselt kokku puutub. Tegemist on olulise momendiga raviteekonna alguspunktis, kuna just sellel hetkel kujuneb patsiendil ka esmamulje tervishoiuasutusest. Töötame selle nimel, et patsient saaks hea lahenduse juba enne arstikabinetti jõudmist.

​Märtsikuu jooksul on Järve tervisemaja ja polikliinikute registratuuride juures saadaval sedelid, kuhu on võimalik kirjutada garderoobi või registratuuri töötaja nimi, kes on silma jäänud sõbraliku ja abivalmis käitumisega. Täidetud sedelid palume panna registratuuri juures paiknevatesse postkastidesse.

Aprillikuus teeme sedelite alusel kokkuvõtte.

Patsiendiohutus on patsiendile tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkida võiva tervisekahju või kõrvaltoimete vältimine ja ennetamine. Ehk teisiti öeldes juhuslike ja välditavate patsienti kahjustavate tegevuste puudumine tervishoiuteenuse osutamisel.

Patsiendiohutusjuhtumite tekkimise tõenäosus sõltub mitmest faktorist:
- kuidas haiget ravitakse: õige diagnoos ja ravitaktika valik;
- kas patsiendilt osatakse saada kogu otsuste tegemiseks vajalik informatsioon;
- kas suudetakse vältida tervishoiutekkelisi infektsioone ja nende levikut;
- kas haigele suudetakse luua turvaline keskkond ja pakutakse ohutut käsitlust.

Meie haigla tegevused patsiendiohutuskultuuri arendamiseks hõlmavad:
- patsiendiohutuse- ja patsiendiohutuskultuuri alaseid koolitusi haigla töötajatele;
- patsiendiohutusjuhtumite infosüsteemi juurutamist aset leidnud juhtumite raporteerimiseks;
- haiglasisese patsiendiohutuskultuuri küsitluse läbiviimist, et vaadata, kuidas on pooleteist aastaga muutunud meie haigla töötajate vaated patsiendiohutuskultuurile.

Pildil on sisekliiniku õendusjuht Maie Türkson patsiendiohutuskultuuri teemalist küsimustikku täitmas.

Haloteraapia ehk soolaravi

Halokambri tööpõhimõte on algselt olnud soolaga speleoteraapia ehk patsientide viibimine kindla aja vältel looduslikes soolakambrites. Kuna looduslike soolakambrite kasutamisvõimalused on piiratud, töötati alternatiivina välja haloteraapia ehk soolaravi: meetod, kus speleoteraapiat tehakse maapealsete soolatubade tingimustes. Sel juhul luuakse soolane õhukeskkond aerosoolgeneraatoriga. Kuiv soolaaerosool mõjub hingamisteedele kui „hari”, millel on baktereid hävitav ja eemaldav toime. 

Haloteraapia kasutusvõimalused ja efekt

Kuiva soolaaerosooli kasutamisvõimalusi on mitmeid. Soolaaerosool eemaldab hingamisteedest õietolmuosakesed, tugevdab hingamiselundite immuunkaitset, vähendab allergilisi reaktsioone ning omandab uuendavat, puhastavat ja noorendavat mõju nahale ja juustele. Haloteraapia tulemusena paraneb immuunsüsteem, selle põletikuvastane ja puhastav toime aitab ravida kopsuhaigusi. Haloteraapiat kasutatakse laialdaselt erinevate haiguste (näiteks bronhiaalastma, krooniline bronhiit, põletikulised LOR-elundite haigused, allergiline riniit, ägedad hingamisteede haigused ja nahapatoloogiad) ravimisel.

Haloteraapia on kasulik ka inimestele, kellel esineb psühhoemotsionaalseid iseärasusi: krooniline väsimus, üleväsimus ja ülepinge, depressioon, madal stressitaluvus. 

Teenust osutatakse perearstide ja eriarstide, sh taastusravi arsti saatekirja alusel.

Bronhiaalastma ja kroonilise bronhiidiga patsientide ravimine soolakambris on ravikindlustuse olemasolul tasuta.

Lisainformatsiooni soolakambri kohta saab taastusravi- ja õendusabikliiniku registratuuri telefoni numbril 3311 101.

Eile, 9.03.2023.a. toimus Ida-Viru Keskhaigla eestvedamisel kantselei töötajate kohtumine, milles osalesid dokumendihalduse teenistuse juhataja Kaja Kulper ja dokumendihalduse peaspetsialist Aivi Vellmann Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kantselei direktor Hele Punga Tartu Ülikooli Kliinikumist, kantselei juhataja Varje Pohlasalu ja administratiivspetsialist Gerly Okas Ida-Tallinna Keskhaiglast ning kantselei juhataja Kersti Tingas, juhatuse sekretär Heili Pendre ja ravitöö korralduse teenistuse administratiivspetsialist Tuuli Truupõld Ida-Viru Keskhaiglast.

Kohtumise eesmärk oli arutada kantseleide töövaldkondade küsimusi, vahetada kogemusi, võrrelda struktuure ning vastutusvaldkondasid. Ülevaate haiglast andsid juhatuse esimees Tarmo Tohver ja juhatuse liige Ksenia Verhovskaja.

Toimus ka maja ekskursioon, kus haigla Ahtme üksust tutvustas külalistele haldusjuht Koit Oras.

Kohtumisel otsustati, et sellised valdkonnapõhised kohtumised on olulised ja need võiksid olla regulaarsed. Lepiti kokku, et järgmine kord saadakse kokku Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Töögrupiga oodatakse edaspidi liituma ka Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla ning Viljandi ja Rakvere Haigla kantselei töötajad.

Kersti Tingas, IVKH kantselei juhataja

Jekaterina Fabritšnikova, kardioloogiaõde

Ida-Viru Keskhaiglas on alanud kardioloogiaõe iseseisvad vastuvõtud, mida viib läbi Jekaterina Fabritšnikova.

Jekaterina räägib iseseisvat vastuvõttu teostava kardioloogiaõe põhiülesannetest, sellest, kuidas toimub patsientide vastuvõtmine üldiselt, millistel juhtudel peaks patsient vastuvõtule minema ning patsiendile enne vastuvõttu oluliste soovituste jagamisest.

Milliseid ülesandeid täidab iseseisva vastuvõtu kardioloogiaõde ja kuidas tavaliselt toimub patsiendi vastuvõtt?

Iseseisva vastuvõtu õe esmaseks ülesandeks on teha selgeks, kui hästi mõistab patsient oma haiguse iseloomu ja vajadusel tõsta tema teadlikkust selles osas ning selgitada, kuidas teatud igapäevaeluharjumused võivad mõjutada haiguse kulgu. Lisaks kontrollib õde kardioloogi poolt patsiendile välja kirjutatud ravimite väljaostmist ja manustamist. Mõnikord juhtub, et patsient ei võta neid vastavalt ravimi manustamisskeemile, kuid seda tuleb teha selleks, et ravi oleks tõhus ja süsteemne. Sageli palub õde nimetada patsiendil ravimeid, mida ta võtab. Vajalike ravimite regulaarne manustamine on lihtne, kuid väga oluline harjumus kiirema paranemise teel.

Samuti juhul, kui patsiendil on näiteks arütmia või südamepuudulikkus, siis jälgib iseseisva vastuvõtu õde turseid, mõõdab regulaarselt kehakaalu, vererõhku, pulssi, vajadusel veresuhkru ja kolesterooli taset ning annab patsiendile juhiseid, kuidas enda eest kodutingimustes paremini hoolitseda.

Kas patsient saab iseseisva vastuvõtu kardioloogiaõe poole otse pöörduda?

Iseseisva vastuvõtu kardioloogiaõe poole pöördumiseks vajab patsient perearsti või kardioloogi saatekirja. Kui perearst juba tegeleb mõne kardioloogilise probleemi ravimisega, siis suure tõenäosusega kirjutab ta ise saatekirja iseseisva vastuvõtu kardioloogiaõe juurde, suunamata patsienti enne seda kardioloogi vastuvõtule. Põhiliselt väljastavad selliseid saatekirju kardioloogid, kuna nende koostöö iseseisva vastuvõtu kardioloogiaõega on tihedam. Kui vastuvõtul selgub, et patsiendil on tõsisemad kaebused, siis soovitab ta minna kardioloogi juurde. Sellisel juhul väljastab saatekirja perearst.

Kas patsient peaks juba enne õe vastuvõttu midagi ette võtma?

Soovitan patsientidel sagedamini mõõta oma vererõhku, pulssi, kehakaalu ning pidada iseseisvalt arvestusraamatut, kuhu mõõdetud näitajad kirja panna. Selline raamat väljastatakse tavaliselt esimesel vastuvõtul. Nii saab nende näitajate dünaamikat üksikasjalikumalt jälgida ning vajadusel kardioloog korrigeerib ravimite manustamisskeemi.

Millist nõu saate anda kõigile inimestele südame ja veresoonkonna tervise säilitamiseks?

Loomulikult on vajalik tasakaalustatud toitumine: toiduratsioon peab sisaldama köögivilju, puuvilju, tailiha, kalast saadud tervislikke küllastunud rasvhappeid nagu oomega-3. Oluline on vähendada praetud ja rasvaste toitude tarbimist. Halbadest harjumustest (suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine) loobumine annab kiire positiivse mõju. Samuti tuleb kasuks mõõdukas füüsiline koormus. Alustuseks on kõige lihtsam hakata lifti asemel sagedamini treppi kasutama ja kõndida tuleks vähemalt pool tundi päevas. Meie tervis sõltub suuresti meie harjumustest. Kunagi pole hilja astuda väikeseid samme tervise parandamise suunas. See on üks viisidest, kuidas armastust enda vastu välja näidata.