Registratuur töötab E-R 8-18 33 111 33
Üldmeil:

Inimkesksus, Võimekus, Koostöö ja Hoolivus

registratuur kontakt

Võrus konverentsilEest Haiglate Liidu traditsiooniline iga-aastane sügiskonverents toimus 7.-8. septembril 2022 Võru Kultuurikeskuses.

Kahepäevase konverentsi kava oli jaotatud viieks osaks-sessiooniks ning konverentsi peateemadeks oli tervishoiupoliitika kujundamine ja juhtimine (esimene päev) ja tervishoiutöötajate ettevalmistuse hetkeseis (teine päev).

Haiglate Liidu sügiskonverentsil esinesid Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lõuna-Eesti Haigla ja Pärnu Haigla esindajad.

Ida-Viru Keskhaiglast osalesid: juhatuse esimees Tarmo Tohver, ülemarst dr Toomas Kariis, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind, IT-teenistuse direktor Madis Piibar, laboriteenistuse direktor Urmas Tiivoja, kvaliteedijuht Monyca Sepp, kantselei juhataja Kersti Tingas, õenduse valdkonna projektijuht Alevtina Uustalu, personalijuht Ülle Politajev, sisekliiniku õendusjuht Maie Türkson, kirurgiakliiniku õendusjuht Julia Kedus, kommunikatsioonijuht Mihhail Tammearu ja õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik.

IgnatjevApteegiteenistuse direktor Dmitri Ignatjev

Keemiaravi osutamine Ida-Viru Keskhaiglas sai võimalikuks tänu spetsiaalse keemiaravi preparaatide lahustamiskeskuse rajamisele keskhaigla apteeki aastal 2018, mis apteegiteenistuse direktori Dmitri Ignatjevi sõnul võimaldab iga patsiendi jaoks ette valmistada personaalse ravimidoosi.
„Kasvajate vastaste ravimite ettevalmistamine toimub spetsiaalse puhtuserežiimiga ruumides, mis tagab kvaliteedi ja manustamiseks valmistatud ravimi steriilsuse ning loob piisavalt ohutud töötingimused haigla apteegi töötajate jaoks,“ märkis Ignatjev. Ta lisas, et keemiaravis kasutatavad tsüstostaatikumid on aga erikäitlust vajavad ravimid.

„Vähktõbi on kurnav ning selle ravi on kombineeritud ning sageli ka pikaaegne, aga me saame kergendada Ida-Virumaa patsientide koormavat raviprotsessi”, lisas Ignatjev.

Keemiaravi kättesaadavus Ida-Viru Keskhaiglas on oluline vähiravi patsiendikesksemaks arendamise seisukohast. Raviprotseduuri läbiviimine käib koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga, mille hematoloogid ja onkoloogid jälgivad osutatava raviteenuse kvaliteeti säilitades ka seotuse kasvajate multidistiplinaarse diagnostika ja raviprotsessiga. Ida-Viru Keskhaigla ja Kliinikumi hea koostöö võimaldab tõsta keemiaravipatsiendile orienteerituse taset ja hoogustada vähktõve ravi tempot.

Kliinikumi arstid – nii hematoloogid kui onkoloogid – nõustavad patsiente viis korda nädalas kasvajate medikamentoosse ravi läbiviimiseks Ida-Viru Keskhaiglas. Vähiravi on kombineeritud, koosneb sageli kirurgilisest, kiiritus- ja keemiaravist. Pahaloomulise kasvaja diagnoosi kinnitamiseks vajalikke uuringuid tehakse kas Ida-Viru Keskhaiglas või Kliinikumis, sõltuvalt probleemist, patsiendi seisundist ja diagnostikavõimalustest. Pahaloomuliste kasvajate raviotsused langetab alati konsiilium Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kirurgiline ravi ning kiiritusravi on Ida-Viru piirkonnas elavatele patsientidele edaspidigi Tartus, kuid keemiaravi kuure tehakse Ida-Viru Keskhaiglas. Keemiaravi kestvus on olenevalt haiguse iseloomust väga erinev. Teatud paikmete korral võib keemiaravi kesta pea aasta, mõne paikme puhul isegi kauem.

Kaasaegne onkoloogia on väga kõrgelt spetsialiseerunud, sestap on väikeses riigis otstarbekas hoida eriala kompetentsi koos. Eestis on vähiravi kompetentsikeskused koondunud Tartusse ja Tallinnasse. Piirkondliku haigla ja keskhaigla koostöö tähendabki kompetentsi jagamist.

meeskond KJ gymn urituselAllkirjastasime koostöölepingu Kohtla-Järve Gümnaasiumiga ning hakkame selle kooli gümnasistidele läbi viima valikainemoodulit „Meditsiin ja tervishoiualused“.

Valikaine korraldamisel teevad koostööd Jõhvi Gümnaasium, Kohtla-Järve Gümnaasium, Ida-Viru Keskhaigla ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Kolme aasta peale jaotatud programmi jagub palju põnevat.

Esimese aasta baaskursuse käigus antakse õpilastele üldteadmisi Eesti tervishoiusüsteemist, arstikutsest, meditsiinieetikast, õendus- ja hooldustööst, radioloogilistest uuringutest ja laborimeditsiinist. Teisel aastal on rõhk arstlikel erialadel. Räägime kirurgiast, sisehaigustest, anestesioloogiast, erakorralisest meditsiinist, nakkushaigustest. Esimesed kaks kursust lõppevad praktikumidega. Esimesel aastal toimub haigete põetuspraktika, mille jooksul on õpilastel võimalus olla abiks meie õendus- ja hoolduspersonalile. Teise aastal pakume noortele vaatluspraktikat haigla erinevates osakondades. Nii esimese kui teise õppeaasta lõpus osalevad õpilased silmaringi avardatavatel õppekäikudel. Lõpuklassis pakutaval kolmandal kursusel osalevad enim motiveeritud õpilased. Kursuse fookus on anda abiturientidele keskhaigla tööst veel sisukam ülevaade ja võimalus osaleda üritustel, näiteks doonoripäeval, töövarjupäeval, lisakoolituspäevadel ja karjäärinädalal.

LISAKS oleme tänasel Kohtla-Järve Gümnaasiumi korraldatud spordipäeval oma telkidega “tööpostil”???? tervist levitamas.

Head õppeaasta algust!

Vilde ja AguVasakult: radioloogiatehnik Kiira Agu ja radioloogiateenistuse õendusjuht Natalia Vilde

Eelmisel nädalal sai K1 osakonda paigaldatud uus kompuutertomograaf.

Vana seadmega võrreldes on uue seadme kõige olulisemaks eeliseks kiirgusdoosi vähenemine, kuna kasutatakse uut piltide rekonstruktsiooni süsteemi ja uut tüüpi detektorit. Vanas süsteemis oli kasutusel Filtered back projection rekonstruktsiooni meetod kuid uuel süsteemil on kasutusel iteratiivne rekonstruksioon (SAFIRE), mis võimaldab vähendada märkimisväärselt piltide müra. See omakorda tähendab, et on võimalik sama uuringut teha oluliselt madalama kiirgusdoosiga.

Uuringute kiirus on vana seadmega võrreldes oluliselt kiirem, kuna detektor on uuel süsteemil kaks korda laiem. Patsiendid ei pea nii kaua enam näiteks hingamist kinni hoidma.

Skaneerimisel vähendab seade automaatselt erinevate kiirgustundlike piirkondade kiirgusdoosi saamist.

Hooldusintervall on uuel seadmel pikem kui vanal seadmel - 12 kuud, vanal seadmel oli 6 kuud.

Seadme kasutajate töövoog on muutunud sujuvamaks ja automaatiseeritumaks – süsteem tuvastab topogrammi ja valitud programmi järgi, millist piirkonda tahetakse skaneerida ja piirab uurimist vajavat kehapiirkonda automaatselt.

Patsiendi jälgimine toimub seadmesse sisseehitatud kaamera abil – uue seadme abil on võimalik jälgida patsienti reaalajas kogu uuringu vältel.

Praegu osaleme hankes veel ühe kompuutertomograafi soetamiseks ning selle seadme eeldatav saabumisaeg on järgmise aasta keskpaigas.

DijevKolmapäeval, 31.08.22 toimus Ida-Viru Keskhaigla nõukogu korraline koosolek. Keskhaigla nõukogu liikmed valisid uueks nõukogu esimeheks Kohtla-Järve linna esindava Anton Dijev’i.

„Virumaa suurimal tervishoiuasutusel on märkimisväärne roll kohalikele elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste võimaldamisel ja arendamisel. Ida-Viru Keskhaigla areneb jõudsalt. Meil on innovaatiline töökeskkond, paljud hooned ja tööruumid on rekonstrueeritud ja osa ruume on praegu uuendamisel, kasutusel on kaasaegne meditsiinitehnoloogia ning pidevalt parenevad töötingimused. Kuid seinad ainuüksi ei ravi. Nüüdisaegne taristu ja head töö- ja olmetingimused on vaieldamatult olulised, kuid nendest on vaid siis kasu, kui nendes uutes ja kaasaegsetes ruumides töötavad inimesed, kes soovivad panustada tervishoiusüsteemi edendamisse ja teha tublit tööd patsientide heaolu nimel“, räägib Anton Dijev ja lisab, et lisaks patsiendikesksete tööprintsiipide tagamisele, mis on kõige olulisem tegutsemissuund, on olulisteks strateegilisteks sammudeks keskhaigla funktsionaalse arengukava täitmine 2023. aasta lõpuks ja uue arengukava välja töötamine järgnevaks perioodiks, eelarves püsimine ja koostöös juhatusega personali puuduse probleemile lahenduste otsimine ning kekshaigla atraktiivsemaks tegemine noorte spetsialistide meelitamiseks.

Tihedat koostööd nõukogu ja juhatuse vahel peab Anton Dijev üheks primaarseimaks ülesandeks. „Pingutused kannavad vilja vaid siis, kui nõukogu ja juhatuse töömehhanismid talitlevad nagu õlitatud masinavärk ning me kõik paneme ühiste eesmärkide saavutamise nimel mõlemad käed külge“, nendib Dijev. Nõukogu esimees rõhutab ka koostöö tähtsust keskhaigla, Kohtla-Järve linna ja riigi vahel.

Nõukogu määrab keskhaigla arengustrateegia ja kinnitab arengukava, tegevuskava ning eelarve. Nõukogul on 6 liiget, kes määratakse 3 aastaks. Kolm liiget nimetab nõukogusse Kohtla-Järve linn: Anton Dijev, Zaur Abbassov, Maria Merkulova, kolm liiget nimetab Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus: Priit Perens, Tanel Laisaar, Kristiina Ojamaa.

Anton Dijev’il on magistrikraad personalijuhtimise valdkonnas. Ta on Kohtla-Järve volikogu liige alates 2009. aastast ning praegu on ta volikogu sotsiaalkomisjoni juht ning osaühingu Birger personalijuht.

German Terehhov24 tundi kestnud Sillamäe ultrajooksu võitis kohtlajärvelane German Terehhov, kes läbis selle ajaga 216,213 kilomeetrit ehk enamvähem sama pika maa, mis lahutab Tallinnat ja Narvat.

Terehhovil käis Sillamäe rannapargi kahe kilomeetri pikkusel ringil toimunud võistluse esimese pooles tasavägine duell Soomes elava ungarlase Szilard Fodoriga. Otsutava vahe tegi Terehhov sisse pühapäeva varahommikul, mil ta suurendas spurdiga oma edu kaheksale kilomeetrile. Ta jätkas hoogsas tempos ringide läbimist kuni võistluse lõpuni pühapäeva keskpäeval, mil õhutemperatuur oli Sillamäel tõusnud juba 27 kraadini.

Terehhovi sõnul oli hea, et pool kahekilomeetrisest ringist kulges puude varjus, kuhu puhus ka värskendav meretuul. Ta jooksis peaaegu 24 tundi järjest tehes vaid mõned lühikesed söögipausid.

Teiseks tulnud Szilard Fodor oli õnnelik, et suutis elus esimest korda alistada ööpäevajooksus 200 kilomeetri piiri, tema tulemus oli 201,635 kilomeetrit. Kolmanda koha sai 171, 830 kilomeetrit jooksnud leedulane Matas Narbutas.

Võistluse korraldanud 24 tunni jooksu Eestisse "maaletooja" Peeter Vennikase sõnul on Terehhovi tulemus Eesti läbi aegade paremuselt seitsmes. Terehhovi enda parim tulemus 219,58 kilomeetrit, pärineb 2020. aastast.

24 tunni jooksu Eesti rekord, 245,168 kilomeerit, kuulub Rait Rataseppale, kes püstitas selle tänavu kevadel Ida-Virumaal Kohtla-Nõmme kooli staadionil.

Tekst ja pilt: Põhjarannik

Alamkategooriaid

Lehekülg 27 / 86

Erakorralise meditsiini osakond, Ilmajaama 12, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Ahtme aktiivravikompleks, Ilmajaama 12, Ilmajaama 14, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Järve tervisemaja, Ravi 10d, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Taastusravi- ja õendusabikliinik, Ravi 10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Kiviõli tervisekeskus, Keskpuiestee 36, Kiviõli
Sillamäe tervisekeskus, Kajaka 9, Sillamäe
IVKH vastuvõtud Narvas, Kerese keskus, Kosmonaudi 4/P. Kerese 3

Arve rekvisiidid:

SA Ida-Viru Keskhaigla

Reg nr 90003433

KMKR nr EE100863846

Tervise 1, 31025, Kohtla-Järve

Arvelduskontode numbrid:

SEB EE811010220029123013

Swedbank EE722200221019871533

LHV EE32770771003371793

Save
Cookies user preferences
We use cookies to ensure you to get the best experience on our website. If you decline the use of cookies, this website may not function as expected.
Accept all
Decline all
Analytics
Tools used to analyze the data to measure the effectiveness of a website and to understand how it works.
Google Analytics
Accept
Decline
Capcha
Google Capcha
Accept
Decline