Vasakult: radioloogiatehnik Kiira Agu ja radioloogiateenistuse õendusjuht Natalia Vilde

Eelmisel nädalal sai K1 osakonda paigaldatud uus kompuutertomograaf.

Vana seadmega võrreldes on uue seadme kõige olulisemaks eeliseks kiirgusdoosi vähenemine, kuna kasutatakse uut piltide rekonstruktsiooni süsteemi ja uut tüüpi detektorit. Vanas süsteemis oli kasutusel Filtered back projection rekonstruktsiooni meetod kuid uuel süsteemil on kasutusel iteratiivne rekonstruksioon (SAFIRE), mis võimaldab vähendada märkimisväärselt piltide müra. See omakorda tähendab, et on võimalik sama uuringut teha oluliselt madalama kiirgusdoosiga.

Uuringute kiirus on vana seadmega võrreldes oluliselt kiirem, kuna detektor on uuel süsteemil kaks korda laiem. Patsiendid ei pea nii kaua enam näiteks hingamist kinni hoidma.

Skaneerimisel vähendab seade automaatselt erinevate kiirgustundlike piirkondade kiirgusdoosi saamist.

Hooldusintervall on uuel seadmel pikem kui vanal seadmel - 12 kuud, vanal seadmel oli 6 kuud.

Seadme kasutajate töövoog on muutunud sujuvamaks ja automaatiseeritumaks – süsteem tuvastab topogrammi ja valitud programmi järgi, millist piirkonda tahetakse skaneerida ja piirab uurimist vajavat kehapiirkonda automaatselt.

Patsiendi jälgimine toimub seadmesse sisseehitatud kaamera abil – uue seadme abil on võimalik jälgida patsienti reaalajas kogu uuringu vältel.

Praegu osaleme hankes veel ühe kompuutertomograafi soetamiseks ning selle seadme eeldatav saabumisaeg on järgmise aasta keskpaigas.

Kolmapäeval, 31.08.22 toimus Ida-Viru Keskhaigla nõukogu korraline koosolek. Keskhaigla nõukogu liikmed valisid uueks nõukogu esimeheks Kohtla-Järve linna esindava Anton Dijev’i.

„Virumaa suurimal tervishoiuasutusel on märkimisväärne roll kohalikele elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste võimaldamisel ja arendamisel. Ida-Viru Keskhaigla areneb jõudsalt. Meil on innovaatiline töökeskkond, paljud hooned ja tööruumid on rekonstrueeritud ja osa ruume on praegu uuendamisel, kasutusel on kaasaegne meditsiinitehnoloogia ning pidevalt parenevad töötingimused. Kuid seinad ainuüksi ei ravi. Nüüdisaegne taristu ja head töö- ja olmetingimused on vaieldamatult olulised, kuid nendest on vaid siis kasu, kui nendes uutes ja kaasaegsetes ruumides töötavad inimesed, kes soovivad panustada tervishoiusüsteemi edendamisse ja teha tublit tööd patsientide heaolu nimel“, räägib Anton Dijev ja lisab, et lisaks patsiendikesksete tööprintsiipide tagamisele, mis on kõige olulisem tegutsemissuund, on olulisteks strateegilisteks sammudeks keskhaigla funktsionaalse arengukava täitmine 2023. aasta lõpuks ja uue arengukava välja töötamine järgnevaks perioodiks, eelarves püsimine ja koostöös juhatusega personali puuduse probleemile lahenduste otsimine ning kekshaigla atraktiivsemaks tegemine noorte spetsialistide meelitamiseks.

Tihedat koostööd nõukogu ja juhatuse vahel peab Anton Dijev üheks primaarseimaks ülesandeks. „Pingutused kannavad vilja vaid siis, kui nõukogu ja juhatuse töömehhanismid talitlevad nagu õlitatud masinavärk ning me kõik paneme ühiste eesmärkide saavutamise nimel mõlemad käed külge“, nendib Dijev. Nõukogu esimees rõhutab ka koostöö tähtsust keskhaigla, Kohtla-Järve linna ja riigi vahel.

Nõukogu määrab keskhaigla arengustrateegia ja kinnitab arengukava, tegevuskava ning eelarve. Nõukogul on 6 liiget, kes määratakse 3 aastaks. Kolm liiget nimetab nõukogusse Kohtla-Järve linn: Anton Dijev, Zaur Abbassov, Maria Merkulova, kolm liiget nimetab Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus: Priit Perens, Tanel Laisaar, Kristiina Ojamaa.

Anton Dijev’il on magistrikraad personalijuhtimise valdkonnas. Ta on Kohtla-Järve volikogu liige alates 2009. aastast ning praegu on ta volikogu sotsiaalkomisjoni juht ning osaühingu Birger personalijuht.

Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver (pildil paremal) õnnitles Kohtla-Järve linna elanikke Ahtme väljaku piduliku avamise puhul ja kinkis Ahtme Fest'il linnale IVKH pildi, mille võttis vastu Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael (pildil vasakul).

Foto: Kohtla-Järve Kultuurikeskus

24 tundi kestnud Sillamäe ultrajooksu võitis kohtlajärvelane German Terehhov, kes läbis selle ajaga 216,213 kilomeetrit ehk enamvähem sama pika maa, mis lahutab Tallinnat ja Narvat.

Terehhovil käis Sillamäe rannapargi kahe kilomeetri pikkusel ringil toimunud võistluse esimese pooles tasavägine duell Soomes elava ungarlase Szilard Fodoriga. Otsutava vahe tegi Terehhov sisse pühapäeva varahommikul, mil ta suurendas spurdiga oma edu kaheksale kilomeetrile. Ta jätkas hoogsas tempos ringide läbimist kuni võistluse lõpuni pühapäeva keskpäeval, mil õhutemperatuur oli Sillamäel tõusnud juba 27 kraadini.

Terehhovi sõnul oli hea, et pool kahekilomeetrisest ringist kulges puude varjus, kuhu puhus ka värskendav meretuul. Ta jooksis peaaegu 24 tundi järjest tehes vaid mõned lühikesed söögipausid.

Teiseks tulnud Szilard Fodor oli õnnelik, et suutis elus esimest korda alistada ööpäevajooksus 200 kilomeetri piiri, tema tulemus oli 201,635 kilomeetrit. Kolmanda koha sai 171, 830 kilomeetrit jooksnud leedulane Matas Narbutas.

Võistluse korraldanud 24 tunni jooksu Eestisse "maaletooja" Peeter Vennikase sõnul on Terehhovi tulemus Eesti läbi aegade paremuselt seitsmes. Terehhovi enda parim tulemus 219,58 kilomeetrit, pärineb 2020. aastast.

24 tunni jooksu Eesti rekord, 245,168 kilomeerit, kuulub Rait Rataseppale, kes püstitas selle tänavu kevadel Ida-Virumaal Kohtla-Nõmme kooli staadionil.

Tekst ja pilt: Põhjarannik

Allkirjastasime koostöölepingu Kohtla-Järve Gümnaasiumiga ning hakkame selle kooli gümnasistidele läbi viima valikainemoodulit „Meditsiin ja tervishoiualused“.

Valikaine korraldamisel teevad koostööd Jõhvi Gümnaasium, Kohtla-Järve Gümnaasium, Ida-Viru Keskhaigla ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Kolme aasta peale jaotatud programmi jagub palju põnevat.

Esimese aasta baaskursuse käigus antakse õpilastele üldteadmisi Eesti tervishoiusüsteemist, arstikutsest, meditsiinieetikast, õendus- ja hooldustööst, radioloogilistest uuringutest ja laborimeditsiinist. Teisel aastal on rõhk arstlikel erialadel. Räägime kirurgiast, sisehaigustest, anestesioloogiast, erakorralisest meditsiinist, nakkushaigustest. Esimesed kaks kursust lõppevad praktikumidega. Esimesel aastal toimub haigete põetuspraktika, mille jooksul on õpilastel võimalus olla abiks meie õendus- ja hoolduspersonalile. Teise aastal pakume noortele vaatluspraktikat haigla erinevates osakondades. Nii esimese kui teise õppeaasta lõpus osalevad õpilased silmaringi avardatavatel õppekäikudel. Lõpuklassis pakutaval kolmandal kursusel osalevad enim motiveeritud õpilased. Kursuse fookus on anda abiturientidele keskhaigla tööst veel sisukam ülevaade ja võimalus osaleda üritustel, näiteks doonoripäeval, töövarjupäeval, lisakoolituspäevadel ja karjäärinädalal.

LISAKS oleme tänasel Kohtla-Järve Gümnaasiumi korraldatud spordipäeval oma telkidega “tööpostil”???? tervist levitamas.

Head õppeaasta algust!

Esmaspäeval, 29.08.22 toimus bioanalüütika õppekava esimese aasta tudengitele pühendatud avaaktus, millel osalesid tudengid, kes alustavad õppetööd Ida-Viru Keskhaigla baasil, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Ida-Viru Keskhaigla esindajad. Võtsime vastu 10 tudengit. Ürituse avas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden ning Ida-Viru Keskhaigla tudengid kuulasid rektori kõnet otseülekandes. Rektori kõnele järgnesid Ida-Viru Keskhaigla juhatuse liikmete Tarmo Tohveri ja Toomas Kariisi ja õenduse valdkonna projektijuhi Alevtina Uustalu tervitussõnad tudengitele ning pärast ametliku osa lõppu suundusid tudengid eksursioonile keskhaigla laboritesse, kus neile tutvustati õppetööks kasutusele võetavaid laboriruume ja -seadmeid.

Ida-Viru Keskhaigla esindajad ütlesid, et bioanalüütiku regionaalse õpe kaasaegne õpikäsitlus on kohalikule õppijale mugav, kuna võimaldab tänu paindlikule õppekorraldusele omandada kõrgharidust oma kodukohast lahkumata. „Uue eriala lisandumine annab oma kodukohas õppida soovivatele noortele rohkem valikuvõimalusi ning rohkem kohalikke noori jääb Ida-Virumaale elama ja töötama. Praktiliste oskuste omandamine keskhaigla laborites annab õppuritele eelise juba õpingute alguses siduda end haigla keskkonnaga ning tutvuda tulevase tööeluga. Samuti on see Ida-Viru Keskhaigla jaoks suurepärane võimalus panustada rohkem oma tulevaste töötajate väljaõppesse ning koolitada pädevaid erialaspetsialiste“, resümeerisid nad.