Kodutekstiilide tootja AS Wendre alustas koostöös Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga heategevusprojekti, millega kingib järgmise kolme aasta jooksul igale Eestis sündivale lapsele tekist ja padjast koosneva komplekti. Sel ajal sünnib Eestis umbes 45 000 last ning investeeringu kogumaht on üle 500 000 euro.
Esimese magamiskomplekti andsid 9. veebruaril Pärnu haigla naiste- ja lastekliinikus üle Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.
Beebide kinkekomplektis on padi mõõdus 35x55cm ning tekk 120x110cm. Tooted on valmistatud peamiselt looduslikest materjalidest ja neid on testitud mitmete lastesõbralike omaduste suhtes – näiteks sobib kangas lapse PHga, on pesu-, tõmbe- ja rebimiskindel ning toodete koostisosad on õhku läbilaskvad.
Projekti kestvuseks on Wendre esialgu planeerinud kolm aastat ning aastas loodetakse kinkida veidi enam kui 15 000 komplekti. Koos toodete välja töötamisega kujuneb kolmeaastase projekti maksumuseks üle 500 000 euro. Kingituste üle Eesti paiknevatesse haiglatesse toimetamisel on õla alla pannud kullerfirma DPD, kes need oma kuludega kohale viib.
Padja-teki komplekti saavad oma haiglast kõik alates käesoleva aasta 1. jaanuarist sündinud laste vanemad. Meie haiglas on tänase päeva seisuga vanematele üle antud 91 komplekti.
2011. aasta lõpus valmis koostöös ämmaemandate ühinguga uus õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011 – 2020 kandes nime „Kaheksa sammu inimese tervise heaks“. See strateegia suunab esmakordselt Eesti tervishoius fookuse patsiendile ning dokument on läbinisti üles ehitatud patsiendi- ja perekeskset suhtumist arvestades. Strateegia on konsensusdokument, mille eesmärk on toetada õendust ja ämmaemandust tasakaalustatud inimese tervise heaks. Sellest lähtuvalt käsitleb strateegia õenduse ja ämmaeman-duse tähtsamaid arengusuundi, nagu tervishoiuteenuste patsiendi- ja perekesksus, kvaliteet, ohutus, kättesaadavus ning järjepidevus. Samuti käsitleb strateegia õdede ja ämmaemandate kutsehariduse ja pädevuse, optimaalsete ja tervisesäästlike töötingimuste ning kutse kuvandi edendamist.
Dokument on kasutamiseks kõigile tervishoius tegutsevatele üksikisikutele, asutustele ja organisatsioonidele. Strateegia on aluseks õenduse ja ämmaemanduse valdkondlikele arengukavadele ning töö korraldamisele tervishoiu- ja õppeasutustes. Dokument on kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa, Terviseameti, Eesti perearstide Seltsi, Eesti Arstide Liidu ja Eesti Haiglate Liiduga.
Lähemalt arengustrateegiaga 2011 – 2020 „Kaheksa sammu inimese tervise heaks“ võib tutvuda ajakirjas „Eesti Õde“ nr.1 veebruar 2012. Arengustrateegia ja videosalvestis on nähtavad www.ena.ee ja www.sm.ee lehekülgedel.
6. oktoobril toimus teine Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Viru Keskhaigla sügiskonverents. Sarnaselt eelmisele aastale viidi see läbi Jõhvi Kontserdimajas.
Kokku esines 7 Tartu Ülikooli Kliinikumi ja 4 Ida-Viru Keskhaigla lektorit. Konverentsi ettekannete autorid olid Marju Hein, Tanel Laisaar, Karin Varik, Triin Eglit, Peeter Padrik, Riina Salupere, Margot Peetsalu Tartu Ülikooli Kliinikumist ning Veronika Iljina, Sergei Mihhailov, Juta Kogan ja Natalia Feldman Ida-Viru Keskhaiglast.
Konverentsi kutsed saadeti kõigile Ida- ja Lääne-Virumaa perearstidele, mõlema maakonna haiglatele, samuti Järvamaa ja Jõgeva haiglatele, Ida-Virumaa kiirabile ning Eesti Haigekassa Viru osakonnale. Konverentsil osales 190 meditsiinitöötajat ja 13 firmat 30 esindajaga.
Kolmapäeval, 5. oktoobril sai nurgakivi Ida-Viru Keskhaigla uus aktiivravikompleks Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Nurgakivi asetasid sotsiaalminister Hanno Pevkur, Riigikogu liige ja haigla nõukogu esimees Valeri Korb, haigla juhatuse esimees Tarmo Bakler ja AS Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin.
Esimeses ehitusjärgus ehitatakse valmis aktiivravikorpuse tuumikosa – erakorralise meditsiini osakond ja erakorraliste patsientide raviks vajalikud diagnostikateenistused, sünnitusblokk, intensiivraviosakond, operatsiooniplokk, kirurgiliste osakondade palatid ning päevakirurgia üksus. Ehitatava korpuse brutopind moodustab 12 000 m2.
Uus ravikorpus toimib tervikuna koos praeguse Puru korpuse statsionaarse ravi hoonega. Tööd jätkavad ka kõik senised ambulatoorset arstiabi pakkuvad polikliinikud.
Aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorra kogumaksumuseks kujuneb ligikaudu 21 miljonit eurot koos ettevalmistustööde ning meditsiinitehnoloogiaga. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Patsientide ravimiseks on uus haiglahoone valmis 2013. aasta I kvartalis.
Lisainfo:
Tarmo Bakler
Veel artikleid...
Alamkategooriaid
Lehekülg 114 / 115