Ida-Viru Keskhaigla esindajad õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja ja õenduskvaliteedi spetsialist Helen Sokolov osalesid innukalt ja edukalt Euroopa tasandi üritusel "Forum on Vocational Excellence", mis toimus 25. ja 26. septembril. Foorum tõi kokku hariduse ja tööstuse esindajad, valitsusasutused ning teised huvitatud osapooled üle Euroopa, et arutada kutseoskuste arendamist ja jagada teadmisi ning kogemusi selles valdkonnas.

Foorumil kohtusid hariduse eksperdid, tööstusjuhid, valitsusametnikud ja teised huvitatud osapooled. Ürituse eesmärk oli tõhustada koostööd eelnimetatud osapoolte vahel, et aidata kaasa õppijate ja töötajate paremale ettevalmistamisele tänapäeva tööturul.

Foorumi esimesel päeval tutvustati Hollandi kutseõppe süsteemi ning osalejatel oli võimalus külastada kutseõppeasutusi, rakenduskõrgkoole, kohalikke omavalitsusi ja muid kohalikke ettevõtteid. Kõik need osapooled töötavad koos, et uuendada haridussüsteemi, toetada elukestvat õpet, teha rakendusuuringuid, jagada õppevahendeid ja luua koostöövõrgustikke. Eesmärk on tagada, et õpilastel ja töötajatel oleksid vajalikud oskused oma töö edukaks sooritamiseks.

Foorumi teisel päeval toimus interaktiivne paneeldiskussioon, kus osalesid mitmed märkimisväärsed kõnelejad, sealhulgas Hollandi haridus-, kultuuri- ja teadusminister Robbert Dijkgraaf, Euroopa Komisjoni tööhõive- ja sotsiaalvolinik Nicolas Schmit, Amsterdami kutseõppekolledži tegevdirektori asetäitja Gaby Allardi, mitmekesisuse juhtimise vanemekspert ettevõttes GiGroup Rossella Ricco ja Euroopa praktikantide esindaja Anna Rossband. Arutelu keskendus tänapäeva talentide oskuste arendamisele, et aidata kaasa suurepärase homse ehitamisele. Kõnelejad arutasid, kuidas pakkuda kvaliteetset haridust ja koolitust, mis vastavad ühiskonna vajadustele, keskendudes innovatsioonile ja rohepöördele. Lisaks oli osalejatel võimalus osaleda ka töötubades, mis keskendusid erinevatele teemadele nagu koostöö erinevate haridustasemete vahel, näpunäited kutseoskuste tipptaseme keskuste haldamiseks, kaasava tööhõive edendamine, roheline üleminek ja osalemine lahenduste loomisel.

Ida-Viru Keskhaigla esindajad omandasid foorumi tegevuste käigus teadmisi, mis haakuvad ja toetavad osalemist projektis “Care about IT”.

Lisaks foorumi kogemustele alustas Ida-Viru Keskhaigla koos partnerorganisatsioonidega innovaatilist projekti “Care about IT”, mille raames toimus partnerite esimene rahvusvaheline kohtumine 27.-28.09.23. Hollandi kutseharidusasutus Noordepoort, mis on selle projekti juhtivorganisatsioon, korraldas kohtumise Groningenis. Kohtumise käigus tutvustati projekti tööpakette ja tegevusplaani. Samuti toimusid ajurünnakud, mille raames kaardistati projektisse kaasatavaid organisatsioone ja huvirühmi, koostöö peamisi eesmärke ning teostati projekti SWOT analüüsi.

Projekti eesmärk on tuua hariduses ja praktikas lähemale tervishoiu ja infotehnoloogia sektorid ning õppida üksteiselt ja koos teineteisega ühises protsessis. Projektis osalevad haridusasutused, IT-ettevõtted ja tervishoiuasutused Hollandist, Itaaliast, Eestist ja Soomest. Kokku on projektis esindatud 15 organisatsiooni. Eesti meeskonda moodustavad esindajad järgmisest kuuest organisatsioonist: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Ida-Viru Keskhaigla, Teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tuleviku Tehnoloogiaharidus kood/Jõhvi, TNP konsultatsioonid.
Projekt on loodud selleks, et tõhustada koostööd tehnoloogia ja tervishoiuvaldkonna vahel Euroopas. Projekti eesmärk on varustada tulevasi ja praegusi tervishoiuspetsialiste digitaalsete oskustega. Alg- ja täiendõppe raames luuakse mikrokvalifikatsioonid, mis hõlmavad üldiseid ja tehnilisi digioskusi.
Projekti käigus luuakse neljas partnerriigis Rahvuslikud Kutseoskuste Tipptaseme Keskused, mis on omavahel ühendatud Euroopa Tervisetehnoloogia Kutseoskuste Platvormiga. See platvorm võimaldab erinevate riikide keskustevahelist teadmiste jagamist ja koostööd.
Lisaks toetatakse tervisetehnoloogiliste lahenduste rakendamist, pakkudes vajalikke oskusi elukestvaks õppeks tervishoiutöötajatele.

Koos uurime võimalusi ja väljakutseid tervishoiu ning infotehnoloogia hariduse valdkonnas meie piirkondades. Ühendades oma teadmised ja kogemused, soovime tagada tulevikukindla hariduse tervishoiusektoris. Meie lootus on, et läbi õppe ja uute tehnoloogia võimaluste rakendamise väheneb surve tervishoius, õppimine ja töötamine tervishoius muutuvad atraktiivsemaks ning patsiendid on seeläbi rahulolevamad.

Projekt "Care about IT" käivitati ametlikult juunis 2023.
See kestab neli aastat. Projekt on rahastatud Euroopa Liidu poolt.
Põhjalikumalt saab projekti tegevustega tutvuda kodulehel: https://careaboutit.eu

Operatsiooniosakonna juhataja dr Dmitrii Fedorov (paremal) osales rahvusvahelisel konverentsil Hiinas

Dmitrii Fedorov, Ida-Viru Keskhaigla operatsiooniosakonna juhataja, võttis ette huvitava reisi Hiinasse, mille käigus osales rahvusvahelisel konverentsil koos teiste kirurgidega Euroopast ja Aasiast. Konverentsi korraldas IntoCare, Hiina meditsiiniliste klammerdajate tootja laporoskoopiliste ja avatud kirurgiliste operatsioonide jaoks. Eesmärk oli näidata kirurgiliste klammerdajate tootmise kõrget kvaliteeti ning luua platvorm kogemuste ja teadmiste vahetamiseks kirurgia valdkonna ekspertide vahel. Korraldajatele oli oluline näidata Hiina meditsiinitehnoloogia taset, mis vastab kõrgetele standarditele.

Doktor Fedorovi ülesanne oli esindada Eestit ja tutvustada kolleegidele meie tervishoiusüsteemi. Tema oli ainus osaleja Baltikumist. Dmitrii kohtus kolleegidega Pekingi ja Shanghai ülikoolidest, et arutada aktuaalseid küsimusi seoses kolorektaalkirurgiaga ja kaasaegsete kirurgiliste instrumentide kasutamisega. Konverentsil rääkis ta sellest, et Eestis on hästi arendatud tervishoiusüsteem, mida iseloomustavad kaasaegsed meditsiinitehnoloogiad. Muuhulgas jagas ta oma vaateid ja teadmisi erinevate  kirurgiliste operatsioonide meetodite rakendamise osas. Doktor Fedorovi tehtud esitlus oli teistele osalejatele hariv ja huvitav. Võrreldes Euroopa riikidega on Hiinas omapärane kultuur, erinev mentaliteet, teistsugused traditsioonid, tavad ja normid, iseärased ühiskondlikud mehhanismid. Esitlus aitas Euroopa ja Aasia esindajaid üksteisele lähemale tuua.

Dmitrii, kui kaua Te Hiinas viibisite, mida lisaks konverentsil osalemisele veel tegite?

Viibisin Hiinas viis päeva, millele saab julgelt kaks päeva lennuaega otsa panna. Kõik need päevad olid täis ekskursioone ülikoolidesse, haiglatesse ja kultuurilistesse paikadesse. Meile näidati kõiki meditsiinitehnoloogiate loomise etappe, ravitingimusi ja tutvustati kohalikke tervishoiuteenuseid. See oli äärmiselt põnev ja silmiavav - Hiina tervishoiuteenuste ja -võimaluste tase on muljetavaldav. Külastasin Shanghais asuvat haiglat, kus tegime ringi mööda kliinikuid ja pöörasime erilist tähelepanu kirurgilistele osakondadele. Arutasin Hiina kolleegidega operatsioonide võtteid, sealhulgas onkoloogiahaigete patsientide näitel. Tahaksin märkida, et mõned ideed ja tehnilised võtted võtsin endale kaasa mitte Hiinast, vaid kolleegidelt Itaaliast, aga see pidi ikka seitsme maa ja mere taga juhtuma! (naeratab)

Mis jääb reisilt mälestuseks ja mis Teile Hiinas kõige rohkem meeldis?

Hiinas käisin ma esmakordselt ja muidugi ei oska ma hiina keelt. Räägin hästi inglise keelt, kuid ei saa öelda, et inglise keelega oli Hiinas lihtne hakkama saada, kuna kohalikud elanikud seda keelt hästi ei valda. Konverentsi ajal oli igal Hiina professoril oma tõlk, tänaval rääkisid inimesed peaaegu ainult hiina keelt ja isegi hotellide personalil läksid keeled sõlme, kui nad püüdsid ennast inglise keeles väljendada. Usun, et kui panna eurooplased rääkima hinna keelt, tekiks enamikul silmakrampe, sest see keel on väga keeruline. Hiina rahvaarv on tõesti väga suur ja kohalike taustal tundubki, et välismaalaste arv on Hiinas hõre, aga neid ei pruugi seal vähe olla.

Üllatusena tuli näiteks turvakontrolli süsteem. Arvestades riigi suurt rahvaarvu, on turvalisuse ja avaliku korra tagamine tõesti konksuga ülesanne, kuid see on väga vajalik. Hiina suurlinnade tänavatel ja erinevates asutustes märkasin palju kaameraid näotuvastussüsteemidega. Taolised videojälgimise süsteemid võimaldavad monitoorida inimeste liikumisi ja tegevusi. Sellega kaasneb aga teatud pinevus, et oled pidevalt kaamerate objektiivides. Hoolimata sellest, et tänavatel on vähe politseinikke, suudavad nad vajadusel kiiresti reageerida. Dokumendikontroll on ka sagedane nähtus. Loomaaia külastamiseks pidin oma passi skannima kolm korda erinevatel kontrollpunktidel. Pass pidi alati kaasas olema.

Põnevust lisas Hiina suurlinnade urbanistika. Tegu on ikkagi tohutult suure riigiga, kus asuvad sellised megametropolid nagu Peking ja Shanghai, kus saab leida kõike, mida kaasaegse inimese süda lustib. Need linnad arenevad hiigeltempos. Jõudsin mõlemat linna külastada. Sealsele globaliseerumisulatusele on üsna raske mujalt maailmast vastast leida. Ööpäevaringne linnamelu, kilomeetrite pikkused autoummikud, tuhanded kaootiliselt liikuvad jalakäijad, miljonid kustumatud tänavatuled ja reklaamtabloode valgussõud, lugematu arv üksteisega kõrguse peale konkureerivaid pilvelõhkujaid eraldasid mind kohe harjumuspärasest eksisteerimisest väikeriigis ja imendasid halastamatult oma sündmuste kaleidoskoopi. Seal oled nagu nõel, mida saab heinakuhjast lõpmatuseni otsida. Jäi muidugi arusaamatuks, kuidas kohalikud kõike jõuavad. Olgu meie kultuurid ja traditsioonid erinevad, aga nii meil kui neil on vaid 24 tundi ööpäevas.

Hiinlased ehitavad kiiresti ja ulatuslikult. Ükskord väljas liikudes nägin, kuidas kakskümmend tõstekraani korraga tiirlesid kerkiva 45-korruselise hoone ümber. Kas nende eesmärk ja ambitsioon on rajada uus kõrghoone ühe päevaga?! Tundub, et kui Eesti metsas tärkab sügisel pärast vihma maast uus seen, Hiinas toimub sama asi uute hoonetega, ja mitte ainult sügisel. Suurlinnades domineerib futuristlik infrastruktuur, aga traditsioonilisi Hiina sümboleid, põlisrahva igapäevaelu harjumusi ja aasiapäraseid rajatisi, mis vihjaksid autentsele kultuuripärandile, silmad eriti ei näe. Õnneks on see kõik säilinud paljudes teistes riigi piirkondades. Tore oleks olnud kontorite ja pankade vahet traavivate valgekraede kõrval kaeda maarahva osavaid toiminguid riisipõldudel. Ehk astub sinna kunagi ka minu jalg.

Suure Hiina müüri, mis on selle riigi vaatamisväärsuste lipulaev, külastus pakkus unikaalse kogemuse. Tegemist on kuue tuhande kilomeetri pikkuse kaitserajatisega, mida tasub vähemalt kord elus oma silmaga kaeda - see ei jäta vist kedagi ükskõikseks. Müüri majesteetlik ilu, aukartust äratavad mõõtmed ja kordamatu mineviku hõng võiksid omistada Hiina müürile maailmaime tiitli. Selle vaatamisväärsuse jalamile jõudmine võttis palju aega ja vaeva - tuli minna kahe bussiga, sõita mööda köisraudteed üles ja pärast veel mõni aeg kõndida. Pikka teed tasus end kuhjaga nõiduslik vaatepilt müürile. 

Hiina jääb minu jaoks mitte ainult meditsiinilise innovatsiooni ja arengu riigiks, vaid ka kohaks, kus ma sain unustamatuid muljeid ja inspiratsiooni. Reisi ajal tundsin orientaalse ajaloo, kultuuri ja kommete hella puudutust ja nägin, kuidas kohalike inimeste igapäevaelu välja näeb. Loodan uutele kohtumistele ja koostööle Hiina kolleegidega ning olen valmis jagama teadmisi ja kogemusi, et koos edendada meditsiiniarengut ja erinevaid kultuure paremini tundma õppida. Mõistagi ei saa ühel reisil haarata kõike. Münti pole ma fontääni visanud, aga siiski loodan ükskord seda maad uuesti kompima tulla.

Foto: Kerese Keskus

On muutunud IVKH tervishoiuteenuste osutamise asukoht Narvas. Nüüd asuvad meie vastuvõtukabinetid Kerese Keskuse III korrusel (varem asusid need Narva polikliinikus).

Neuroloogide vastuvõtud
- Jelena Kardava
- Ljubov Frolkova

Silmaarstide vastuvõtud
- Olga Kazak
- Albina Arkhipova

Silmaõe iseseisev vastuvõtt
- Julia Tavgen
- Julia Smolina

Vastuvõtud toimuvad esmaspäevast reedeni kell 08:00-16:00.

Vastuvõtule registreerimiseks palun helistage registratuuri numbril 3311133.

Asukoht: Paul Kerese 3, Kerese Keskus, III korrus.
Juriidiline aadress: Kosmonaudi 4.

Neljapäeval, 28. septembril tähistame haiglas rahvusvahelist südamepäeva. Selle päeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust südame ja veresoonkonna haiguste osas ja juhtida tähelepanu asjaolule, et need on kõige sagedamini esinevad ja surma või rasket puuet põhjustavad haigused maailmas. Südame ja veresoonkonna haiguste põhiliste riskifaktorite esiviisiku moodustavad kõrge vererõhk, kolesterooli ja veresuhkru tase; ülekaalulisus; stress; suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine ning ebapiisav füüsiline aktiivsus.

Südamepäeva ürituse fookuses on südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamine. Ürituse algul kell 10.00-11.00 on võimalus mõõta vererõhku, pulssi, saturatsiooni ja veresuhkru taset. Järgmisena viivad kardioloogia vanemarst dr Olga Lapkovskaja ja õde Jekaterina Fabritšnikova läbi loengu, mille käigus räägivad nad südame- ja veresoonkonna haigustest, nende ennetamisest ja ravimisest. Lisaks tutvustavad nad kardioloogia õe iseseisvate vastuvõttude teenust ja vastavad külaliste küsimustele eesti ja vene keeles.

Enne loengu algust pakume kergeid snäkke ja vett.

Üritus toimub Ahtme üksuses, saalis L3046 (sissepääs Ahtme tervisemaja kaudu, Ilmajaama 14).

Üritusele on oodatud kõik huvilised, see on tasuta ja eelregistreerimiseta.

Nõukogu esimees Anton Dijev

Ida-Viru Keskhaigla nõukogu: koosseis, funktsioonid, tegevus

Nõukogu on Ida-Viru Keskhaigla kõrgeim juhtimisorgan, mis määrab haigla strateegilise arengusuuna. Keskhaigla nõukogu koosseisus on kuus liiget: kolm esindajat Kohtla-Järvelt, keda nimetab linnavalitsus ja kolm esindajat Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt, vastavalt haigla põhikirjale. Kohtla-Järve linna esindajad nõukogus on Anton Dijev (nõukogu esimees), Zaur Abbassov ja Maria Merkulova. Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajate hulgas on Priit Perens, Tanel Laisaar ja Kristiina Ojamaa.

Lisaks strateegilise arengusuuna määramisele täidab nõukogu järelevalvefunktsiooni ja pöörab erilist tähelepanu majandusküsimustele. Nõukogu kinnitab haigla aastaeelarve, vajadusel muudab seda ja kiidab heaks funktsionaalse arengukava. Kui muutub organisatsiooni struktuur, siis nõukogu peab selle muutuse samuti ära kinnitama.

Lisaks finantsnäitajate jälgimisele ja majandustegevuse aastaaruande vastuvõtmisele kinnitab nõukogu ka audiitorite arvu. Nad nimetatakse ametisse kuni kolmeks aastaks ja esitavad nõukogule põhjalikud aruanded haigla tegevuse kohta.

Nõukogu oluline ülesanne on valida juhatuse liikmeid. Praegu kuulub haigla juhatusse kolm liiget: juhatuse esimees Tarmo Tohver, ülemarst Pille Letjuka ning õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja. Põhikirja kohaselt võib juhatuse koosseisus olla kuni viis liiget. Iga juhatuse liige nimetatakse ametisse viieks aastaks. Selle ametiaja möödumisel kuulutatakse välja uus avalik konkurss nende ametikohtade täitmiseks.

Praegu töötab haigla juhatus aktiivselt arengukava koostamise kallal järgmiseks viieks aastaks. Nõukogu võib samuti esitada oma ideid ja mõtteid selle olulise strateegilise dokumendi täiendamiseks. "Meile on oluline tagada strateegiline personalijuhtimine, kuna haiglas töötab üle 1330 töötaja. Mõnus töökeskkond ja tõhus koostöö nõukogu ja juhatuse vahel on olulised tegurid kvaliteetse meditsiiniabi osutamiseks ning haigla töötajate ja patsientide rahulolu tagamiseks. Püüame töötada ühtehoidva meeskonnana, et suurendada organisatsiooni edukust," nendib nõukogu esimees Anton Dijev.

Kord kvartalis toimuvad korralised nõukogu koosolekud. Mõnikord võivad tekkida olukorrad, mis nõuavad erakorraliste koosolekute kokkukutsumist ja pakiliste otsuste langetamist. Näiteks võib see olla seotud eelarve muutmisega. "Me püüame alati olla valmis sellisteks olukordadeks," kinnitab Dijev.

"Oleme alati avatud mitmekülgsele koostööle kõikide töötajatega." Kui kellelgi on küsimusi või ettepanekuid, võib alati pöörduda nõukogu poole. "Meie peamine eesmärk on haigla arendamine, patsientide ja töötajate rahulolu tõstmine," lausub nõukogu esimees.

Partnerlussuhted Tartu Ülikooli Kliinikumiga

Koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumiga (TÜK) on meie jaoks äärmiselt oluline. Tartu kolleegidel on väärtuslik kogemus ning detailne ülevaade Eesti tervishoiu maastikust. Nende toetusega omandab IVKH meeskond kiiremini uusi teadmisi ja oskusi, püsib konkurentsivõimelinsena ning tagab haigla pideva arengu.

"Ma tahan siiralt tänada meie Tartu kolleege nende hindamatu panuse eest meie koostöösse, mis kulgeb tulemuslikult ja ükski probleem ei jää tähelepanuta. Lahenduste otsingu protsessi käigus võib tekkida särtsakaid diskussioone, ent me leiame lõpuks sobiva tee," märgib nõukogu esimees.

Rahvusvahelise koostöö trajektoor

Nõukogu esimees rõhutab, et üks olulisematest aspektidest nõukogu jaoks on kvalifitseeritud personali värbamine ja hoidmine. "Hetkel areneb haigla kiiresti, saades üheks Eesti kaasaegseimaks tervishoiukeskuseks. Võib öelda, et see on muutunud väikeseks meditsiiniilinnakuks, mis teeb mind, Kohtla-Järve elanikku, väga uhkeks, ja ma loodan, et see on märgiline ka teiste Ida-Virumaa elanike jaoks," ütleb Dijev. Ta lisab, et haigla pöörab suurt tähelepanu motivatsioonipakettide loomisele, et muuta atraktiivsemaks noorarstide ja -õdede silmis, kellel on suurepärased karjäärivõimalused Ida-Virumaal. "Nende jaoks on ette nähtud kollektiivlepingust tulenevad soodustused, paindlikud töötingimused, kaasaegne töökeskkond ja nende töötasu on konkurentsivõimeline. Uues haigla korpuses pakutakse nüüd ka majutusvõimalust hubase puhkealaga ja lähitulevikus saab valmis spordisaal," mainib Dijev.

Koostöö Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolidega kannab samuti vilja. Neis õppeasutustes õpitakse õdedeks, hooldajateks, bioanalüütikuteks, radioloogiatehnikuteks. Osa neist on juba liitunud Ida-Viru Keskhaigla meeskonnaga. Loodame, et neid tuleb juurde.

Anton Dijevi sõnul peaks Ida-Viru Keskhaigla püüdma kaasata spetsialiste teistest riikidest. "Peame püüdlema rahvusvahelise koostöö poole välismaal tegutsevate haiglatega ja välja töötama praktikaprogrammid spetsialistidele Euroopast, näiteks Lätist, Leedust, Poolast, Tšehhist ja Belgiast, et nad saaksid meie juures kogemusi ja koolitust ning võib-olla jääksid meie haiglasse tööle. Samuti sooviksin väga, et meie töötajatel oleks võimalus lihvida oma oskusi ja saada kogemusi Euroopas," märgib Dijev.

Nõukogu esimees võtab kokku, et Ida-Viru Keskhaigla pakub kvaliteetseid tervishoiuteenuseid ning patsientidel ei ole vaja kaugele sõita, et saada kõrgetasemelist meditsiiniabi.