11.- 14. septembrini toimus Viinis 16. ENDA - European Nurse Directors Association’i kongress teemaga „Nurses: Delivering the Future“.

Viini kongress tõi fookusesse õenduse tuleviku ja vaimse tervise
Kolmepäevane Viini kongress tõi kokku Euroopa juhtivad õendusjuhid ja terviseteaduste doktorid. Konverentsi peamisteks teemadeks olid õdede vaimne tervis, noorte õdede motiveerimine ja generatsioonidevaheline koostöö, mis puudutavad paljusid tervishoiuasutusi üle Euroopa.
Esinejad Itaaliast, Türgist, Prantsusmaalt, Maltalt ja paljudest teistest Euroopa Liidu riikidest jagasid oma kogemusi ning lahendusi. Üheks keskseks probleemiks, mida peaaegu kõikide riikide esindajad tunnistasid oli õdede puudus ja läbipõlemine. Nii Soomes kui ka teistes riikides on proovitud erinevaid lahendusi, sealhulgas tehnoloogiliste abivahendite osakondadesse paigutatud robotite kasutamist, et leevendada töökoormust.

Vaimse tervise olulisus ja COVID-19 kriisi õppetunnid
Tagasivaade COVID-19 kriisile tõi kongressil esile õdede olulise rolli ülemaailmses tervishoiukriisis. Sõnumina jäi kõlama: "Meie õdedena, tegime, mida pidime tegema." - see lihtne, ent jõuline lause peegeldab õdede tugevat kohusetunnet ja pühendumust, mis on hoidnud tervishoiusüsteeme toimimas ka kõige raskematel hetkedel.
Lisaks rõhutati vaimse tervise tähtsust, mis on muutunud üha olulisemaks teemaks, eriti arvestades läbipõlemise sagenemisi. Noorte õdede motiveerimine ja toetamine on samuti ülioluline, et tagada jätkusuutlik ja tugev tervishoiusektor.

Tehnoloogia õenduses: Innovatsioon ja mugavus
Kongressi ettekannetevahelistel pausidel oli osalejatel võimalus külastada ekspeditsioonisaali, kus tutvustati õenduse jaoks loodud uusimaid seadmeid ja tehnoloogilisi lahendusi. Eriti tähelepanuväärne oli telefoniseade, mille abil saavad õed sisestada patsiendi elulised näitajad nutiseadmesse, olles patsiendi juures ning need salvestuvad automaatselt terviseinfosüsteemi (HIS). See vähendab oluliselt manuaalse töö vajadust ja võimaldab info kiiret liikumist. Samuti demonstreeriti monitoorimissüsteemi, kus õde saab patsientide elulisi näitajaid jälgida nutitelefonist, tagades operatiivse reageerimise ja mugavama töökorralduse.

Külastus Floridsdorfi haiglasse: Euroopa modernseim tervishoiuasutus
Üks konverentsi tipphetki oli külastus Euroopa kõige modernsemasse haiglasse – 2019. aastal avatud Floridsdorfi haiglasse.
See innovaatiline haigla oli tõeline tervishoiu tuleviku näide, pakkudes unikaalseid lahendusi nii patsientidele kui ka personalile. Haigla pindala on kokku 51 000 ruutmeetrit, 750 voodikoha ja 16 operatsioonisaaliga.
Igas haigla osakonnas, sealhulgas erakorralise meditsiini osakonnas on eraldi õueala või terrass, mis on mõeldud patsientidele ja personalile lõõgastumiseks. Rohealad mängivad olulist rolli tervenemise ja heaolu toetamises. Haigla territooriumile, terrassidele ja rõdudele on istutatud 1000 puud. Lisaks on haigla täis mugavusi, sealhulgas pangad, toidupoed, kohvikud ja restoranid, mis teevad haiglast omamoodi väikelinna. Isegi personali lastele mõeldes on loodud lasteaed, mis muudab töö ja pereelu ühildamise oluliselt lihtsamaks.

Innovatsioon ja vaimne tervis õenduse tulevikus
Viini kongress andis suurepärase ülevaate Euroopa õenduse tulevikust ja väljakutsetest. Kuigi murekohad, nagu õdede puudus ja vaimse tervise probleemid, on levinud, pakuvad tehnoloogilised lahendused lootust. Õenduse juhtide ja teadlaste koostöö on jätkusuutliku tervishoiu võti ning Viinis kõlanud ideed ja lahendused võivad aidata kaasa õenduse arengule kogu Euroopas.
Viini kongress kinnitas, et õenduse tulevik on tugevalt seotud nii vaimse tervise toetamise kui ka innovatsiooni kasutamisega.

Marjanne Aun, Koolituskeskuse koordinaator 

Fotol EMO õendusjuht Katrin Piirsoo simulatsioonikeskuse operatsioonisaalis.
Foto: Eveli Tamm

Patsiendiohutuse spetsialist Jana Lullu.

Juuni keskpaigas käivitasime statsionaarsetes osakondades ja EMOs pilootprojekti kukkumiste ennetamiseks. Kasutusele võtsime punased ja oranžid kleepsud ning randmepaelad, mis määravad patsientide kukkumisriski: punased kleepsud ja randmepaelad pannakse patsientidele, kellel on kõrge kukkumisrisk; oranžid kleepsud ja randmepaelad pannakse patsientidele, kellel on keskmine kukkumisrisk. On oluline, et värvipaelad oleksid paigaldatud patsientide randmetele. Kui patsiendid liiguvad teise üksusesse, oskavad ka teised töötajad nende kukkumisriskiga arvestada. Kukkumisriski hindamiseks kasutatakse Morse skaalat. Kukkumisriski hindamiseks pediaatria osakonnas kasutatakse lastele mõeldud Humpty Dumpty skaalat.

Vestlesime patsiendiohutuse spetsialisti Jana Lulluga projekti kulgemisest, läbi tehtud arenguetappidest, väljakutsetest ja tuleviku väljavaadetest.

Jana, palun räägi esmalt, kuidas sündis idee alustada uue projektiga? Raske oleks uskuda, et algatus oli ajendatud hetkeemotsioonist proovida lihtsalt midagi uut.

Tõsi, tegemist ei olnud sugugi hetkeemotsiooniga. Oleme üsna kaua mõtisklenud selle üle, kuidas saaks tõsta patsiendiohutust haiglas. Patsiendiohutus on valdkond, kuhu saab alati juurutada uusi parendusmeetmeid, mille vajadust ei pea tingimata tekitama konkreetne juhtum. Oluline on tasapisi luua süsteem, mis kõige paremal moel kaitseb patsiente. Patsiendiohutussüsteemi loomine baseerub valdavalt ennetustegevustel. Olles analüüsinud Maailma Terviseorganisatsiooni statistilisi andmeid, erinevaid patsiendiohutusjuhtumeid ning töötajate vaatlusi ja patsientide kogemusi, avastasime, et tervishoiuasutustes esineb sageli juhtumeid, mis on seotud patsientide kukkumistega. Tegime ajurünnaku ja leidsime praktilise viisi kukkumiste ennetamiseks meie haiglas. Selle keskmes on kukkumisriski määravate randmepaelte ja kleepsude kasutuselevõtt statsionaarsetes osakondades ja EMOs. Kõiki kukkumistega seotud juhtumeid ei saa kahjuks täielikult vältida, on üks eesmärke ka vähendada nende juhtumite arvu.

Kes ja kuidas määrab patsientide kukkumisriski?

Patsientide kukkumisriski määrab õde. Kukkumisriski määramiseks on välja töötatud spetsiaalsed vahendid. Üks neist on Morse skaala, mida kasutatakse Eestis. See arvestab kuue peamise komponendiga: kukkumised haigusloos, diagnooside arv, liikumisabivahendite olemasolu, intravenoossete ravimite manustamine, patsiendi kõnnak ja vaimne tervis. Vastavalt tuvastatud kukkumisriskile asetab õde patsiendi randmele punase (kõrge risk) või oranži (keskmine risk) randmepaela. EMOs hinnatakse kukkumisriski kas madalaks või kõrgeks.

Kuidas randmepaelad kaitsevad patsiente kukkumiste eest? Mida vajavad kõrge kukkumisriskiga patsiendid?

Randmepaelte eesmärk on mitteverbaalselt informeerida teisi töötajaid patsientide kukkumisriskist. Nii saavad töötajad kohe vajaliku info kätte ilma, et oleks vaja seda kolleegide käest üle küsida. Näiteks, kui hooldaja transpordib patsiendi ühest kohast teise või asetab ta voodisse, arvestab ta patsiendi kukkumisriskiga ja teab, kuidas tegutseda. Kõrge kukkumisriskiga patsiendid vajavad rohkem tähelepanu palatisse paigutamisel, detailsemat juhendamist ja sagedasemat järelevalvet.

Kas kukkumisrisk võib muutuda? Mida tehakse selle muutumise korral?

Jah, kukkumisrisk võib ühel ja samal patsiendil haiglas viibimise ajal muutuda, kuna patsiendi terviseseisund võib olla heitlik. Oleme kokku leppinud, et patsiendi kukkumisriski hindamine kordub iga kolme ööpäeva tagant. Lisaks tuleb kukkumisrisk ümber hinnata, kui patsient kukub. Kui patsient viiakse üle ühest osakonnast teise, siis reeglina toimub osakonnas, kuhu ta liigub, kukkumisriski ümberhindamine, et tagada selle info relevantsus. Sel juhul ei kehti nn kolme ööpäeva kokkulepe.

Missugused tegevused võivad vähendada kukkumisriski?

Neid tegevusi on palju, näiteks tutvustada patsientidele osakonna rumme ja võimalusi turvaliseks liikumiseks, õpetada ja julgustada kasutama palatis olevat häirenuppu, tagada takistusteta ligipääs voodile ja WC-le, tagada piisav valgustus ööpäevaringselt, asetada isiklikud asjad patsientide vahetusse käeulatusse, paigutada voodi madalaimasse asendisse, soovitada kanda libisemisvastase talla ja kindla kinnitusega jalanõusid, selgitada terviseseisundist tulenevaid kukkumisriske, õpetada, kuidas käituda kukkumise korral ja nii edasi. Enamik tegevusi hõlmab põhjalikku teavitustööd.

Tundub, et pilootprojekti tegevused eeldavad veelgi tihedamat koostööd töötajate ja patsientide vahel. Kas see on nii ja millistele koostöötegevustele tuleb rohkem keskenduda?

Absoluutselt. Koostöös peitubki põhiline jõud, ja pilootprojekti algusfaasiski saime sellele järjekordset kinnitust. Eelkõige tuleb töötajatel projekti raames teha omavahel veelgi rohkem koostööd, eriti õdede ja hooldajate vahel. Koostöös tuleb rohkem keskenduda just suhtlemisele. Enne, kui paljud tööaspektid hakkavad harjumuseks kujunema, tuleb need eelnevalt korduvalt läbi arutada. Samuti tuleb rohkem rääkida patsientidega, et tõsta nende teadlikkust, nõustada ja õpetada, kuidas teatud olukorras käituda ja tegutseda.

Kuidas saaksid praegu hinnata projekti edukust? Mis sellest edasi saab?

Praegu näen, et projekt edeneb ootuspäraselt. Suhtlen palju kolleegidega erinevatest osakondadest, kogun põhjalikku tagasisidet, auditeerin tegevusi ja tulemusi, vajadusel teen ettepanekuid tegevuste korrigeerimiseks. Kuna tegemist on hiljuti alustatud projektiga, on praegu veel üsna vara anda kogu projektile hinnangut. Arvan, et vähemalt aasta lõpuni tuleb koguda andmeid, teha vaatlust ja analüüsida vahetulemusi. Projekti algus oli hea ja see on positiivne. On olemas eeldused, et pilootprojektist koorub välja hästi toimiv süsteem.

Intervjueeris Mihhail Tammearu.

Pilt: Mihhail Tammearu.

IVKH uute ja kaasaegsete hoonete mugavusi on nii külastajad kui ka oma töötajad nautinud juba pikemat aega. Paljudele pole aga märkamata jäänud maitsekas ümbrus, mis on ajaga üha enam kaunimaks muutunud. Kõik see ei ole iseenesest tekkinud, selle taga on inimeste hoolas töö, planeerimine ja loomulikult pühendumus.

IVKH haldusteenistuses töötab heakorratööde juht Tatjana Toman, tänu just tema meeskonna tööle saame nautida justkui iseenesest mõistetavat ilu. Sageli on hoonete projekti üheks osaks ka haljastusprojekt, aga alati ei pruugi olla, nii nagu oli ka meie haigla puhul. Heakorratööde eest vastutaval Tatjanal on diplomi taskus nii majanduse kui ka pedagoogika erialal, lisaks on ta end täiendanud Räpina aianduskoolis.

Haigla ümbrust vaadates on tunda oskuslikku ja maitsekat kätt. Haljastuse loomine ja hooldamine nõuab nii teadmisi kui ka aega, et kõik oleks omavahel kooskõlas ja looks meile meeldiva keskkonna. Rõõm on tõdeda, et Tatjana töö ja hobi kattumine on haigla jaoks suureks lisandväärtuseks.

Kauni keskkonna loomine eeldab tarka planeerimist, läbi on vaja mõelda taimede valik, võttes arvesse meie ilmastikutingimusi kui ka ala eripärasid. Valides taimi on vaja arvestada mulla tüüpi, valgusolusid ja niiskusastet. Tatjana sõnul on kindel valik püsitaimed, mis ei vaja igal aastal uuesti ja uuesti istutamist. Lisaks püsikutele on ka amplites ja pottides suvelilli, mis hooajaliselt silmailu pakuvad.

Kaunis haljasala vajab regulaarset hooldust, nagu niitmine, kastmine, väetamine ja umbrohu eemaldamine. Hooldatud alad peegeldavad tõelist pühendumust ja loomulikult ei suuda seda teha kõike üks inimene. Tatjana kiidab oma suuri abimehi, kelleks on kojamees-aednikud, keda on erinevate objektide peale kokku viis. Tegemist on meestega, kelle peale saab loota, ja kes on lisaks kojamehe ametile aja jooksul omandanud olulisi oskusi ja nippe, ja just tänu neile on meie haigla ümbrus regulaarselt hooldatud ja talvelgi jõuame muretult tööle.

Kui vaadata vigurpuid, siis tekib küsimus, kust need kunstiteosed pärit on, aga siinkohal enam pole vaja imestada, sest Tatjana ei pelga ka ise töötunkeid selga ja kindaid kätte tõmmata kui ideed tahavad teostamist.
Erakorralise meditsiini ja pediaatria vastuvõtu sisemisele haljasaalale hangiti lastesõbralikud figuurid - jänes ja rebane. Ei läinud kaua aega mööda kui üleöö tekkisid loomakeste juurde porgand ja seejärel seen. „Selgus, et haigla elektrik arvas, et 3D prinditud lisandid sobiks sinna hästi – mõeldud, tehtud,“ naerab Tatjana, loovust ei saa ju keelata.

Kõik eelnev on vaid üks töölõik heakorratööde osakonna nimistus. Saame vaid rõõmu tunda, et IVKH kauni ümbruse taga on hoolivad ja loovad inimesed, kelle eesmärk on mitte ainult ilu luua, vaid ka selle eest hoolt kanda.

Foto: Tatjana Toman
Fotol vasakult paremale: Evgeni Marchenko, Gennadi Sadovski, Anatoli Malakhov ja Aleksei Tjurin

6. juunil tähistatakse rahvusvahelist Patsiendipäeva*. Selle sündmuspäeva tuum on inimeste märkamine. Patsiendipäeval pööratakse eriti suurt tähelepanu patsientide tagasisidele – olgu see tänuavaldus haigla töötajatele või nende tegevuste ja tööprotsesside mainimine, kus on veel arenguruumi. Kõik konstruktiivsed ettepanekud, mis on seotud patsientide rahulolu tõstmisega, on alati teretulnud. Oluline, et patsiendid räägiks meile oma muredest ja tunnetest, et haigla meeskond saaks kavandada vajalikke tegevusi tööprotsesside parendamiseks.

Oluline on see, et haigla patsiendid on ühtlasi ka meie koostööpartnerid, kellega ühes oleme alati valmis otsima võimalusi tervishoiuteenuste kvaliteedi ja haiglas viibimise kogemuse parendamiseks.

Meie patsientidest kannab hoolt ka poolteist aastat tagasi moodustatud patsientide nõukoda. See on lähedaste esindusrühm, mille liikmed panustavad nõukoja tegemistesse vabatahtlikkuse alusel.

Klienditeeninduse juht Siiri Villberg (pildil): "Kallid patsiendid! Teie tervis ja heaolu on meie jaoks esmatähtsad, ja me oleme siin, et pakkuda teile parimat võimalikku tervishoiuteenust ja tuge igal sammul. Meie meeskond töötab nii, et tagada, et teie kogemus Ida-Viru Keskhaiglas oleks võimalikult meeldiv ja mugav. Soovime teile head ja tugevat tervist ja loodame, et tunnete end meie juures hoituna ja väärtustatuna. Me oleme siin, et teid toetada ja aidata. Toredat Patsiendipäeva teile!“

*Patsiendipäeva tähistamine pärineb Norrast, kus seda päeva hakati pühitsema alates 2014. aastast. Nüüdseks on lokaalsest tähtpäevast kujunenud rahvusvaheline üritus, mille võtavad fookusesse tervishoiuasutused üle kogu maailma.

Pildil on Klienditeeninduse juht Siiri Villberg.

Tekst ja foto: Mihhail Tammearu.